Ehkki näib, et kõikvõimas talvetaat ei mõtlegi veel alistuda, võib talispordihooaja põhimõtteliselt lõppenuks lugeda. Sarnaselt mullusega oli tänavune talv lume jagamisel pillavalt helde ning meisterdas vetele tugevad jääkaaned, mistõttu peaks harrastusatleedid kordaläinud sesoonile tagasi vaadates üksnes rahulolu tundma. Ainult Tartu maratoni aegne pakane võinuks leebem olla...
Tippspordi pikalt rindelt seekordne tali palju rõõmustavaid uudiseid ei toonud. Kolme olümpiamedalisti taandumine suusaradadelt on muidugi paratamatus, kuid kas "meie" Kristina, Andrus ja Jaak on üleüldse asendatavad vägilased? Kas silmapiiril või lausa silma ees on juba mõni tulevane megaeestlane, keda lähitulevikus kätel kantakse? Jah, väikesed sähvatused lumel (Kaarel Nurmsalu) ja jääl (Gerli Liinamäe) võivad ennustada küll supernoova süttimist, kuid Eesti spordiajalugu tunneb kahetsusväärselt palju juhtumeid meisterlikest juunioritest, kes täiskasvanuklassis kuulsusetult kuhtunud.
Eesti murdmaasuusatamine jõudis kõrgklassi alles möödunud sajandi lõpul - mõistagi Šmiguni ja Veerpalu rakendis, enne seda oli siinse talispordi visiitkaardiks mõnda aega kahevõistlus. Pole põhjendamatu küsida, kas tegemist on ikka rahvusspordialaga, nagu norralastel murdmaa- ja laskesuusatamine või austerlastel suusahüpped ja mäesuusatamine. Kui jah, siis peaks ju altpoolt "rahva seast" küllalt võimekaid suusatuusasid esile kerkima. Teisalt: järsku tasuks valgusvihk pöörata vahelduseks teiste alade peale? Eestil pole kelgutajaid ega jääkeegli-meeskonda, meie jäähoki on põhjamaade kohta mannetul tasemel, kuid järsku lendab messias kohale tuiskavas lumepilves?
1998. aasta Nagano olümpial võeti esmakordselt kavva lumelauasõit (snowboarding). Ülimalt vaatemänguline ja noortepärane ala sai kiirelt populaarseks ning seda eriti sünnimaal USA-s. Arvestatavaid lumelaudureid võib näha juba enamike talispordimaade, sealhulgas Soome, Norra ja Venemaa nõlvadel ning kui Eesti tahab end nende sekka lugeda, tuleb meilgi rohkem kopikaid "ühel suusal" trikitamisele panustada. Huvi on noorte mehehakatiste (ja mõistagi neidude) hulgas olemas.
Erinevate stiilide ja skooride selgeksõppimine võib konservatiivses peas mõnevõrra valu tekitada, kuid mängu ilu nautimast ei takista miski. Lumelaudurite energiaküllased mõõduvõtud tuletavad meelde seda, mis suusastaaride rabelemist jälgides teinekord ära ununeb: sport võib ka lõbus olla.
