4, 4, 4, 4
Neli aastat tagasi ilmus neljas osa mu põnevusromaanide nelikust: „Poiss, kes mängis madudega”. Sellele eelnesid „Seal, kus näkid laulavad”, „Kuradil on lapse nägu” ja „Ta tuleb läbi seina”. Neli raamatut pole juhus. Kui mängus on 4, pole miski juhuslik.
Neli on mu lemmiknumber. Kusjuures, mulle meeldib kohutavalt nelja visata!
Olen sündinud neljandal kuul ja neljapäevasel päeval.
Mu nimi pärineb Markuselt, kes oli juhtumisi üks neljast Uue Testamendi evangelistist. Vana-Roomas oli Markus (Marcus) populaarne nimi, mis tähendas arvatavasti „Marsile pühendatud”. Marss on Päikese poolt vaadates neljas planeet.
Mu esimene elukoht asus majas number 4. Olen elanud ka majades, mis kandsid numbreid 13 (1+3=4) ja 22 (2+2=4).
„Neli” koosneb neljast tähest. „4” on sellisel kujul india (araabia) number, mille algne kuju oli lihtsalt neljatipuline rist. Matemaatiliselt on 4 väikseim kordarv ja täiuslik ruut – kaks ruudus on neli, nelja ruutjuur on kaks. Natuke arvumaagiat veel:
4x4x4x4=256
2+5+6=13
1+3=4.
Aastaaegu, ilmakaari ja kaardimaste on teadupärast täpselt neli.
Kuu läbib neli faasi.
Tavalisel toal on neli nurka, enamik maju on samuti nelinurksed, klassikalised lauad-toolid seisavad neljal jalal.
Kõik loomad, keda inimene on eales kodustanud, astuvad neljal jalal. Inimese parim sõber – auto – veereb neljal rattal.
Elu aluseks on DNA, mis koosneb neljast nukleotiidist: adeniin, guaniin, tsütosiin ja tümiin. Ka temperamenditüüpe ei ole rohkem: flegmaatik, sangviinik, koleerik ja melanhoolik. Fritz Riemanni järgi jagunevad isegi hirmu põhitüübid neljaks: skisoidne, depressiivne, sunduslik ja hüsteeriline.
Niisiis, neli raamatut, põnevusromaani. Igas raamatus on läbivaks kujundiks üks neljast algelemendist – vesi, tuli, õhk ja maa –, mis omakorda seostuvad eesti mütoloogias esinevate paheliste olenditega.
Vesi – näkid
Tuli – nõiad
Õhk – luupainaja
Maa – ussikuningas
Algelementidest on inspireeritud ka tapmisviisid, mida kurjategijad süümepiinadeta pruugivad.
„Seal, kus näkid laulavad” – mõrvar uputab oma ohvrid.
„Kuradil on lapse nägu” – inimesed hukkuvad põlengus.
„Ta tuleb läbi seina” – ohvrid kägistatakse.
„Poiss, kes mängis madudega” – mõrvar mürgitab.
Ehkki juhtumid raamatuis on erinevad, moodustavad need siiski ühe tervikliku loo.
Tegevus toimub nelja aasta jooksul: 2015-2019.
Iga raamatu sündmused leiavad aset erineval aastaajal. I osas sügisel, II suvel, III talvel ja IV kevadel.
Lugu lõpeb suvistepühade ajal. Muide, kuidas on suvisted teise nimega? (Võta neli sekundit mõtlemisaega.) Õige vastus: nelipühad!
Ka peategelasi on... jah, arvasid õigesti: neli.
Hando Oras
Maia Lepp
Ülo Südi
Ville Tolm
Nagu näha, koosnevad nende perekonnanimed neljast tähest. Neli korda kohtuseadus.
Üks tegelastest saab I osas 40-aastaseks. Paistab, et suurem jagu tegelasi on neljakümnendais eluaastais...
Iga raamatu pealkirjas on neli sõna.
Ja mitu madu vingerdab neljanda raamatu kaanel? Võid neli korda arvata!
Kõigi nelja raamatu neljandas peatükis peitub üks vigur. Või isegi neli vigurit. Aga neid ma siinkohal muidugi ei paljasta. Kes lugenud, see teab.
Minusugune neljahammas ei saa kuidagi ilma neljata. Kasvõi nui neljaks, aga neli peab olema.
On ju neljakas?
*
Unustasin öelda, et "Seal, kus näkid laulavad" oli mu neljas raamat. Sellest sai ühtlasi mu kõige loetum, ostetum ja auhinnatud teos. Ütle veel, et neli pole tähtis!
*
See lugu on kirjutatud 24.08. Mõlemad arvud jaguvad neljaga.
2025 neljaga ei jagu, aga mulle tundub, et siingi on 4 peidus.
Ja tõepoolest: 2025=25x81.
81=3x3x3x3
ehk kolm astmes neli!