26. mai 2018

Kumalane otsib korterit

Rootsipunase aiavärava alla on vesi uuristanud toreda koopa. Üks matsakas kumalane, väike Karlsson, lendas võrinal üle värava ja maandus lopsti keset koobast. Ta ukerdas vähe ringi, katsus seinu, mõõtis põrandat ning vaatas oma terava liitsilmaga läbi kõik sopid ja nurgad. Ta otsis endale korterit. See värtealune koobas polnud aga piisavalt hea - kehv ehitusmaterjal, napilt ruumi, puudulik katus. Vihmapiisk pole suurem asi ehitaja. Kumalane sumistas pahaselt, tõmbas kuus jalga konksu ja võristas edasi. Õnneks on soodsa hinnaga kinnisvara mujaltki saada, ilm ju nagu maasikas!

Suviselt soe mai on nurmedel õievaiba lahti rullinud. Kastanitele on kerkinud sajad vandlitornikesed, uudishimulikud mardikad vahivad sealt välja, kissitavad ergava päikese poole. Juba roosatab viirpuu, leeder on valges vahus ja sirelid lõhnavad kreemjalt, kui nina õitsvasse kobarasse torgata. Heitsin neile õnnenäljas pilgu ja näe - kaua ei tulnudki otsida! Siinsamas, silmakõrgusel pillerdas viie lehega sireliõis. Esimest korda elus leidsin sirelitest õnne!

Õhtupäikeses hõljuvad võililleseemned. Tuul kannab neid oma laial turjal, viib uutele viljakatele maadele. Lepavõsas siristavad lehelinnud ja murueide tütred. Piiritajad on ka platsis, kiusavad kuldnokapreilit, kes alles hiljuti emaks sai. Nõuavad tema pesakasti endale.

Päike, va salakaval kommionu, määrib šokolaadi inimeste nahale. Kes julgeb luud-liikmed nelja seina vahelt välja tuua, saab kohe pangitäie sulavat Bitterit kaela. Keegi ei pahanda. Miskipärast tahavad pea kõik vaniljekarva lihtsurelikud kakaopruuniks saada.

Juba koguneb rahvas randa. Riided muutuvad üleliigseks. Mööda kohisevat mereäärt liugleb poolpaljas sireen, veenuslik näitsik. Ta paistab üksildane, kuid päikeses kümblevate kuttide janustele pilkudele ta tähelepanu ei pööra. Jah, mõni näkiline on nagu šokolaadijäätis - pruun ja magus, aga kohutavalt külm.

18. mai 2018

Häbitu mäss kaunitaride diktatuuri vastu

Juudid on mässumeelne rahvas. Jeesus - üks kuulsamaid juute - oli ehtne revolutsionäär, kes ei tunnistanud omaaegseid juudi usu-tavasid ning irvitas näkku Rooma okupantidele. Revolutsionäärid olid otsesemas või kaudsemas mõttes ka Vladimir Lenin, Lev Trotski, Karl Marx, Albert Einstein, Sigmund Freud, Franz Kafka, Jerome David Salinger, Gertrude Stein, Levi Strauss jpt. Nüüd võib sellesse ritta pista ka värske Eurovisiooni võitja Netta Barzilai.

Lissabonis triumfeerinud laul "Toy" tekitab vastakaid arvamusi. Isegi Conchita, habemega daam Austriast, ega eelmine juuditarist võitja Dana International, ei suutnud Euroopat nõnda lõhestada kui trullakas Netta. Eelmise aasta võidumees Salvador Sobral väljendas juba enne finaalsaadet juudi kanakeste suhtes sügavat vastumeelsust. Aga Netta võit 42 konkurendi üle tuli kindla ülekaaluga ja võitjate üle kohut ei mõisteta.

Mis on "Toy" fenomen? Nõrgema närviga arvajad on hakanud juba rääkima "laulujärgsest ajastust" popmuusikas. Nii et maailmalõpp on nüüd tõesti käes ja õhtumaade allakäik algab pühalt maalt Iisraelist? Selge, juutide vandenõu on ametlikult kinnitust leidnud! Pole siiski mõtet ühe meelelahutusliku teleshow pärast ülemäära erutuda. Rahvale ju meeldib, kui keegi teeb vahel pulli (või antud juhul: kana).

Iisraeli kanade mäss asetub sujuvalt käesolevasse aega ja ruumi. Feministlikust lahvatusest ja metoo-liikumisest inspireeritud "Toy" on palaganivõtmes lahendatud iseseisva naise manifest: naine pole mehe ("lolli poisi") mängukann, vaid jumalik Wonder Woman. Milleks aga kanahäälitsused? Küllap on see salvav viide meestele, kes naiste juttu kaagutamiseks nimetavad (Eestiski tekitas alles hiljuti tormi kanakaagutamise juhtum).

"Toy" eduloo taga on loomulikult ka meemi-näljas internet. Võimatu on leida mõistuspärast seletust, miks tekivad sellised veebisensatsioonid nagu Susan Boyle, Trololo-mees või "Gangnam Style". Muide, 2012. aastal avaldatud "Gangnam Style", Lõuna-Korea muusiku Psy ülihitt, on kogunud praeguseks Youtube'is üle 3 miljardi vaataja. Netta jääb temast küll kaugele maha, moodne kanalaul on kahe kuuga jõudnud pea 50 miljoni vaatamiseni. Tegemist on siiski ühe kõige aegade populaarseima eurolauluga, mida saadab menu ka iTunes'is, Spotify's ja paljude riikide muusikaedetabelites. Eurovisioon ei piirdu enam ammu tele-eetriga. Täna ja tulevikus aitavad eurolauljaid võidule moodsad meediaplatvormid.

Üks oluline komponent peaks tegema Iisraeli võidulaulu laiemalt aktsepteeritavaks. See ei ilmne niivõrd laulutekstist (sõnad ei viita otseselt naiste ärakasutamisele), kuivõrd laulja isiksusest. Netta esitas Lissaboni laulukaare all häbitu väljakutse valitsevatele pseudoväärtustele. Oleme ju harjunud nägema laval ilusaid inimesi. Kollase värvinguga meediakanalid kihisevad seksikatest kehadest, siredast säärejooksust, laiadest dekolteedest ja prinkidest pepudest. Ilukultus, iidne ja sügav, tekitab üldrahvalikku alaväärsuskompleksi. Loodus pole igaüht õnnistanud seksikaks peetavate lisanditega. 

Netta kuulutab aga teist usutunnistust: ma ei pea olema nummi ega seksikas, et laval rokkida! Maailm ei kuulu ainult kõrenditele, ka trulladel on õigus olla ilus! Panen selga, mida tahan (kasvõi miniseeliku), krutin juuksed just sellisesse soengusse nagu tahan, kaagutan ja kõõritan silmi. Show'd peab tegema, nii et sabasuled lendavad!

Saatuse iroonia: täpselt Netta seljataha, teisele kohale, maandus Eurovisiooni finaalis tüüpiline ilukummardajate kamp - saledad, võrgutavad, lopsakate musihuulte ja lehvivate kiharatega seksikiisud Küproselt. Just Küprosel olevat ühe kreeka müüdi järgi sündinud ka ilu- ja armastusejumalanna Aphrodite. Iisraeli kanake tegi talle seekord ära. Kaunitaride diktatuur jäi mässajatele alla.

Netta on õukonna-narr, kes paneb huligaanitsedes proovile ühiskondlikud normid. Eurovisiooni järgsel pidulikul vastuvõtul utsitas ta oma tobedat kanatantsu tantsima isegi Iisraeli peaministri Binyamin Netanyahu. Ütle veel, et paksukestel pole tulevikku. Meenub, kuidas Ita Ever teatas Friedrich Dürrenmatti näidendil põhinevas filmis "Vana daami visiit": "Maailm tegi minust litsi. Mina teen maailmast litsimaja!"

Kas "Toy" on hea või halb laul, sõltub kuulaja maitsest. (Kui tegemist oleks ebakvaliteetse soperdisega, oleks muusikaspetsidest koosnevad žüriid pidanud selle viimaseks jätma. Seda ei juhtunud, Iisrael sai žürii arvestuses kolmanda koha.) Pettunute rahustuseks olgu öeldud, et järgmisel aastal samalaadne pala Eurovisiooni ei võida. Kõik võistluse esinumbrid on viimastel aegadel olnud stiililt ja sõnumilt väga erinevad.. Siiski tuleb tunnistada, et "Toy" on nii süüdimatu ja äraspidine laul, et seda on raske mälust pühkida. Räägi veel, et kanad ei suuda kõrgelt lennata!

P.S.
Pärast Eurovisiooni ülekande lõppu, umbes kahe paiku öösel, tegin akna lahti. Tuppa kandus heledat hõbehäälset laksutamist. Metsaservas käis ööbikute Eurovisioon. Pärast kanade kaagutamist on ööbikute peenetundelist laulu päris värskendav kuulata. Aga kanad meeldivad mulle ikkagi rohkem. Neist on vähemalt üht-teist kasu.

4. mai 2018

Rahutu edu

Üle maailma tuntud Rootsi muusik Avicii on surnud. Ta elas vaid 28aastaseks. Rohkem ei jõudnud, jaks sai otsa. Ometi polnud tal vähemalt pealtnäha millestki puudus. Ta oli rikas, kuulus ja andekas. Armastusega oli ka enam-vähem, kurta ei võinud. Ta oli edukas. Ja ikkagi suri ta õnnetu ja üksikuna. Edu oli, aga rahu ei olnud...


Tunnistagem: arenenud ühiskonna üks alustalasid on edukultus. Korralik kodanik, riigi musterlaps, peab olema tulemusrikas, palju kogema, saavutama ja teenima. Edu määrab inimese väärtuse. Õigupoolest on sama seis kõikjal läänemaailmas. Edukummardajate sekt laieneb jõudsalt ka budismi ja taoismi lätteile rajatud Kaug-Ida tsivilisatsioonides. Aga edukultusega kaasneb tõsine oht lühisesse sattuda, viimse närvikiuni läbi põleda. Seda teavad ja aduvad kõik, kel vähegi mõistust ajukäärude vahel. Võidujooks ei saa muidugi lõppeda. Kes ei jookse, on luuser. Tal pole kohta patuse päikese all. Suur osa inimkonnast on kaotanud võime hinnata tegusid muul viisil kui edu kaudu.

"Ta on elus edasi jõudnud," noogutatakse haljale oksale tõusnud ässa nähes. Aga miks ei võiks sedasama öelda inimese kohta, kellel on kümme last? "Vaadake, kui palju lapsi tal on!" ahhetatakse. "Ta on elus edasi jõudnud!" Kõlab kummaliselt, või mis? Paraku mõõdetakse edu materiaalsetes ühikutes, edu pole kunagi inimnäoline.

Möödunud sügisel käisin esinemas ühes toredas koolis. Rääkisin noortele kuulajatele muuhulgas sellest, et edu pole üldse nii tähtis, olulisem on hingerahu. Poolteist kuud varem oli sama kooli külastanud president Kersti Kaljulaid, kes kõneles ettevõtlusnädala raames, kuidas saavutada edu. Lugesin tema kõnet ja oiatasin: nüüd olen siis presidendiga ametlikult opositsioonis! Mis parata, töötegemine ei seostu minu jaoks sõnadega "karjäär", "väljakutse" ja "eneseteostus". Töö on kohustus, pühendumine, vaev ja raskus, vahel harva ka nauding, rõõm ja rahulolu.

Edu ei tohi kunagi olla omaette eesmärk. Edu saab olla vaid tagajärg. Kui inimene teeb, mis talle meeldib ja teeb seda hästi, pühendunult, kohusetundlikult, läbi vaeva ja raskuse, siis võib juhtuda, et ta on omal alal ka edukas. Kui seda va edu ei saabu (feimi ja sulli samuti mitte), pole hullu midagi. Peaasi, et süda on rahul.

Paljude rikaste ja kuulsate, edupüramiidi tippu jõudnud inimeste elukene lõpeb armetus hingelises viletsuses. Edu saavutada on keeruline, seda hoida veel keerulisem. Kulub palju vaimujõudu. Nõnda me siis jookseme, kraakleme ja võitleme, uskudes naiivselt, et edu on sama, mis õnn. Tühjagi! Õnne järele ei joosta, rahu nimel ei võidelda. Meelerahu ei tule küllusest, vaid tarkusest, leplikkusest, vähenõudlikkusest.

Vaim on habras, eluraskused võivad selle kergelt murda. Igaühest võib saada õnnetusehunnik. Õige pisut kergendab inimliku viletsuse koormat teadmine, et kes selles elus hingerahuni ei jõua, saab seda tunda pehmes hauapõhjas.

*
Ükskord tuli Buddha juurde rahutu õpilane, kes küsis targa õpetaja käest, mis on elu mõte.
Buddha vastas malbelt naeratades: "Elu mõte on armastus!"
"Aga mis on armastus?" küsis õpilane.
"Armastus - see on õnn!"
"Aga mis on õnn?"
"Õnn - see on rahu!"
"Aga ütle siis, hea õpetaja," ei jätnud õpilane jonni, "mis on rahu?"
"Rahu," vastas Buddha endistviisi õndsalt naeratades. "Rahu on see, kui sul pole enam põhjust küsida, mis on elu mõte!"