26. jaanuar 2011

Igav Liiv ja tühi-tähi

Aasta alguses vahetas ETV senised (uudis)luuleminutid 100 pärli vastu. Tuntud Eesti näitlejad esitavad tuntud Eesti luulet - mis võiks kaunim olla veel? Karge visuaalne ja muusikaline kujundus (Johansonide "Külm") vastandiks nostalgilisele hingesoojusele - kas üllamat võib tahta meel?
Ei saa nõustuda Wimbergiga, kelle arust ei oskagi näitlejad luulet lugeda. Ka värsiridade vahel võib näidelda, ehkki põgusa ekraanimulje põhjal on sageli raske tuvastada, kas meie teatritähed täidavad luulet lugedes rolli või otsivad iseennast. Seni on parima mulje jätnud Anu Lamp. Ta ei loe luulet, ta elab seda läbi. Isegi Kaplinski hirmkeerukas pihtimus kõlas Lambi huulil budistliku palvena.
Ekraanile jõudvad pärlid olevat enamjaolt kirjandusõpetajate valik, mistõttu imbub teleüritusse pedagoogilist ollust. See pole halb. Võib-olla on hoolikalt väljanopitud pärlid siiski liiga "klassika", mis välistab ühtlasi üllatused. Teisest küljest - Liiv, Koidula, Haava jpt on meie rahvuslik väärtus ning ei tee paha nende pärandit ikka ja jälle ja uuesti meelde tuletada. Niisiis ei tasu Aktuaalse Kaamera uudistevoole järgnevad luulepärleid vanamoodsaks pidada. Koos elavate poeetide-poetesside loominguga moodustavad need hurmava kee, mis hiilgab ainult siis, kui seda (ette) kanda.

7. jaanuar 2011

Tõde tähtedes?

Aastavahetus on astroloogidele, sensitiividele ja teistele esoteerikutele kibemagus tööaeg. Mida uus aasta toob? Vanasti piisas vastuseks veenõusse sopsatud tinaplönnist, mida igaüks oma südamesoovide järgi tõlgendada võis. Nüüdisaja spetsialistid jätavad fantaasiale hoopis vähem ruumi. Eestlaste huvi tuleviku vastu on aga kahtlemata surmtõsine.
Maalehel on lausa isiklik „tähetark“, isand Mang, kes demonstreerib aastas kuni kümmekonnal leheküljel oma arusaamu maailma asjadest. Seejuures võtab ta isiklike mõtete kinnituseks mõistagi kosmilised protsessid. Teine nõutud arvamusliider on Edda Paukson, kelle „Astroloogilise abimehe“ kiiluvees on siiski üsna keeruline tegemisi seada. Ei leidugi sellist müüginumbritele rõhuvat väljaannet, mis aastahoroskoope ei avaldaks, nende seas on nii Õhtuleht, Postimehe nädalalisa Arter kui ka pisemad maakonnalehed (näiteks Võrumaa Teataja). Üks naisteajakiri avaldas lausa terve erinumbri, mis oli pungil „täheteadusi“ ja ennustamiskunsti.
Aastahoroskoobid jagunevad peamiselt kahte masti: üldised, Eesti ja maailma tulevikku puudutavad ja isiklikud, tähtkujude kaupa esitletud horoskoobid. Esimesed kalduvad pessimismi, hoiatavad raskuste, katastroofide ja kriiside eest, teised on vastukaaluks positiivsemad, osalt julgustava tooniga. Loogika lihtne: kõiksugu õnnetused ei lõpe meie patuselt planeedilt iial otsa, küll need lennukid alla kukuvad, maavärinad ära värisevad ja mussoonvihmad jälle kusagil Indias vähemalt tuhat inimelu neelavad. Taolised horoskoobid tekitavad mulje usaldusväärsusest. Inimesele isiklikult ei saa ainult halba lubada, tuleb anda ka nõu ja olla mõnevõrra hämaram, see tähendab – jätta horoskoobi lugejale mängupinda.
Hoolimata sellest, et astroloogid nimetavad enese tegevusala iidseks kunstiks (seda on ka prostitutsioon), longib astroloogia ikkagi päristeaduse sabas. Kuni 18. sajandini tundis inimkond vaid seitset olulisemat taevakeha, mida ka ennustamisel kasutati. Nendeks olid peale Päikese ja Kuu ka Merkuur, Veenus ehk Koidutäht, Marss, Jupiter ja Saturn. Pärast Pluuto avastamist 1930. aastal ilmus see planeedikene ka astroloogilistesse kaartidesse, kuid enne seda polnud tal nähtavasti inimeste saatusele mingit mõju. Nüüd, kui astronoomid on välja selgitanud meie päikesesüsteemi piirialal paiknevate kääbusplaneetide (plutoidide) rohkuse, hakkavad ka astroloogid üha enam neile tähelepanu pöörama ning nuputama, kuidas võiks näiteks Eris või Makemake mõjutada inimese maist elu. Midagi tuleb ju välja mõelda!
Just seotuse tõttu tõsiteaduslike avastustega ei saa astroloogia-usku pidada dogmaatiliseks. Küll aga jääb astroloogia alusmüüriks uskumus, et kogu ümbritsev ilmaruum mõjutab meid väga otseselt ning ehkki inimesel on vaba tahe, peab ta ka sadade miljonite kilomeetrite kaugusel asuvate taevakehadega arvestama.
Uskuda võib, kuid mõistuse piires.

2. jaanuar 2011

Rohkem klassikat! (Ja muinasjutte)

Pikki pühasid, mis stardivad jõuludega ja finišeerivad aastavahetusega, ei veedeta kombe kohaselt mitte ainult pere, vaid ka hea helendava telekasti seltsis. Üldiselt ei paku Eesti telekanalid mingeid üllatusi, ikka lastakse liugu vanadel järeleproovitud radadel. Just selline stabiilsus kosutabki hinge ja annab uuel aastal jätkamiseks pisukest kindlustunnet. Omasaadetest pole vähemalt erakanalite puhul põhjust rääkidagi, ETV jõulutunneli lõpus oli aga taas mahe valgus, nostalgiline tuluke sai kustutatud ja tuju rikutud.
Veidi murettekitavaks on muutunud filmivalik. Mõistagi on linateoseid, mida võib ka teleekraanilt kasvõi tuhat korda vaadata, kuid „Üksinda kodus“ ja „Prints Zamundast“ tuhat korda järjest igal Issanda pühal… Nojah, mõjub vähemalt hädavajaliku kõhulahtistina. („Õhtusöök ühele“ on seevastu otsekui magus klõmakas kolmesaja-aastasest veinivaadist.)
Traditsioonid ei sündinud koos universumiga ning alati võib tekitada uusi. Ameerika jõuluprogrammid on siin kenaks eeskujuks. Miks ei võiks ka Eesti telekanalid võtta pühadekavasse sellist igi-igihaljast klassikat nagu „See imeilus elu“ (It’s a Wonderful Life), „34. tänava ime“ (Miracle on 34th Street) või „Võlur Oz“? Rääkimata kümnetest jõuluaega suurepäraselt sobituvatest Disney joonisfilmidest, mis mõjuvad nüüdisaegsete 3D-animatsioonide kõrval justkui vanaema pannkoogid McDonald’si burgerite kõrval!
Siiski leidsin oma sussi seest ka ühe jõuluüllatuse, mille ETV päkapikud sinna olid poetanud: fantaasiakomöödia „Postiteenistus“ (Going Postal). Terry Pratchetti tont teab mitmendal Kettamaailma lool põhinev kaheosaline värske Briti telefilm pakkus just seda, mida ekraanid suurte ja harraste saturnaaliate ajal näitama peaksid: parajalt muinasjuttu, seiklust, nalja ning rosinaks tilluke moraal.
Ja väärt juhtmõte alanud aastaks: „Sõnad ei tapa. Nad võivad küll sügavale hinge tungida, kuid ei suuda tappa.“
Paremat uut!!