Avaõiguslikus teles näidati uudist sellest, kuidas valitsus eraldas Euroopa Liidu juhindi survel raha Võrumaa taristu arendamiseks. Peavoolustamisest eemal asuvaid piirkondi ähvardab teisestamine, mis võib ohtu seada nende kestlikkuse. Vabasektorist tulev toimeabi aitab siiski toimijatel tagada hüvede võrdse jaotuse.
Mine sa tea, ehk võib juba mõne aasta pärast kusagilt netiportaalist sarnase sõnastusega uudisnupukest lugeda. Presidendi sõnause tulemused on selgunud ja nagu ma paar kuud tagasi kahtlustasin (Otsime sõnu!), ei olnud välja pakutud mõistetele just lihtne ega ka tingimata vajalik eestipärast vastet leida. Avalikkuses paisutavad uued sõnad üles parajat kära, sest tavaline keelekasutaja on väga konservatiivne. Mis sõnad need sellised on? Jaburus, idiootsus kuubis! Kes neid nn. sõnu kasutama hakkavad? Kuss-kuss, kallis eesti rahvas! Rohkem teravat meelt ja lopsakat keelt! Miskipärast võetakse maavillased uudissõnad vastu suure umbusuga, kuid ingliskeelsete mõistete näppamisel ja eesti keelde seadmisel ei tunta vähimaidki süümepiinu. Võõra keele ees lömitamine võib ju mugav olla, kuid olgu omas keeles ka oma meelt ja iseloomu.
Sõnausel esile tõstetud sõnades ei ole tegelikult midagi väga uudset ja hirmutavat. Peamiselt on uute mõistete loomisel kasutatud juba igivanu tüvesid. Samas tuleb hoiatada, et tüvede liigsel ülekoormamisel tekib hulk kergesti segiminevaid sarnassõnu ehk paronüüme. Käitlema, käsitsema ja käsitlema; õieti ja õigesti; enne ja ennem on üksikud näited terminitest, mille erinevad tähendused märkimisväärselt paljudele eesti keele pruukijatele ähmaseks jäävad.
Missugused need (peaaegu) tutt-uued sõnad siis on?
Taristu – huvitava kõlaga loogiliselt konstrueeritud sõna, ehkki võib esialgu võõristust tekitada. Tüvi tari seondub mulle esmajoones tarjaga, mitte tarindiga, kuid infrastruktuur on ju kah omamoodi tari.
Averus/avera/AE-koostöö – uue tüvega sõna ja tulnukas Marsilt võivad lihtsureliku ähmi täis ajada. Harjumise asi. Viiekümne aasta pärast elab eestlase ühes naabermajas moslem ja teises marslane. Rääkimata sellest, et kõik teavad, mis on averus.
Avaõiguslik – siin on nüüd küll lati alt läbi joostud, kuid eks lühem vorm ole lõppude-lõpuks ikkagi suupärasem ja säästab nii lõualuid kui väljaütlemiseks kuluvat aega
Juhind – Põhja-Ameerika avastamine. Juhend, juhis, juhind… Saa nüüd aru, mis mida tähendab!
Teisestamine – Lõuna-Ameerika avastamine. Ometigi lihtne ja loomulik sõna, võiks käibele lasta küll.
Toimija – nüüd on ka Kariibi meri avastatud
Kestlik – on see tõesti uus sõna? Isegi Wordi tekstitoimeti tunneb seda. (Muide, toimeti on kah uudissõna.)
Peavool – ei midagi uut päikese all. Olen isegi siinsamas Mõtteaidas sama sõna kasutanud
Toimeabi – miks ka mitte, tuleme toime
Vabasektor – selgusetuks jääb, miks peaks kolmas sektor olema vabam kui esimene ja teine. Vabakond ühiskonna sünonüümina toob kaasa veel rohkem segadust
Parimad (ja lustakamad) keelepalad tulid lisakaubana hoopis selliste mõistete hulgast, mida võistlusele ei oodatudki. Kärgpere ja tundetaip on nii erutavalt küpsed sõnad, et jääb vaid üle imestada, miks ei võinud neid varem sõnastikest leida. Ka koval kohaliku omavalitsuse lühivormina on päris nutikas leid.
Lisaks neile meeldib mulle hullupööra suudlemise sünonüümiks pakutud huulitsema, mille kohe kindlasti kasutusele võtan. (Kuidas ma küll varem ainult suudlemise ja musitamisega hakkama sain?)
Häid sõnu tilkus veel mitmesse valdkonda, nagu sport (muskeldus fitnessi asemel; kuuling – bowling), kulinaaria (muhvel – muffin; pulktuhlid – friikartulid), olme (tuulu – tolmuimeja; panik – kindalaegas), internet (kajam – blogi; meitla – sotsiaalvõrgustik) ja isegi ilm (lumelema ehk lund sadama!). Nii mõnigi uus sõna tekitab muige suunurka, kuid mäletatavasti sündis masu paari aasta eest samuti vaid naljana ja pealegi ilma presidendi utsitamiseta. Eks tuulest ja rahvaluulest keelele tulnud sõnad olegi kõige elujõulisemad, kuid loodetavasti jätkub rahval siiski piisavalt mängulusti, julgust ning head tahet, et vähemalt mõnigi värsketest mõistetest lahkelt omaks võetaks. Keel pole kinnitinutatud konserv, vaid ikka akvaariumis libedasti lupsu lööv vaba organism, mida tuleb aeg-ajalt ka toita.
Õk, niikaua kui väljas lumeleb, lõpetan ma selle kajami postituse ja lähen aeglen natuke mõnes meitlas. Õhtul algab mul muskeldus, enne seda jõuan veel mõned pulktuhlid põske pista!
Mine sa tea, ehk võib juba mõne aasta pärast kusagilt netiportaalist sarnase sõnastusega uudisnupukest lugeda. Presidendi sõnause tulemused on selgunud ja nagu ma paar kuud tagasi kahtlustasin (Otsime sõnu!), ei olnud välja pakutud mõistetele just lihtne ega ka tingimata vajalik eestipärast vastet leida. Avalikkuses paisutavad uued sõnad üles parajat kära, sest tavaline keelekasutaja on väga konservatiivne. Mis sõnad need sellised on? Jaburus, idiootsus kuubis! Kes neid nn. sõnu kasutama hakkavad? Kuss-kuss, kallis eesti rahvas! Rohkem teravat meelt ja lopsakat keelt! Miskipärast võetakse maavillased uudissõnad vastu suure umbusuga, kuid ingliskeelsete mõistete näppamisel ja eesti keelde seadmisel ei tunta vähimaidki süümepiinu. Võõra keele ees lömitamine võib ju mugav olla, kuid olgu omas keeles ka oma meelt ja iseloomu.
Sõnausel esile tõstetud sõnades ei ole tegelikult midagi väga uudset ja hirmutavat. Peamiselt on uute mõistete loomisel kasutatud juba igivanu tüvesid. Samas tuleb hoiatada, et tüvede liigsel ülekoormamisel tekib hulk kergesti segiminevaid sarnassõnu ehk paronüüme. Käitlema, käsitsema ja käsitlema; õieti ja õigesti; enne ja ennem on üksikud näited terminitest, mille erinevad tähendused märkimisväärselt paljudele eesti keele pruukijatele ähmaseks jäävad.
Missugused need (peaaegu) tutt-uued sõnad siis on?
Taristu – huvitava kõlaga loogiliselt konstrueeritud sõna, ehkki võib esialgu võõristust tekitada. Tüvi tari seondub mulle esmajoones tarjaga, mitte tarindiga, kuid infrastruktuur on ju kah omamoodi tari.
Averus/avera/AE-koostöö – uue tüvega sõna ja tulnukas Marsilt võivad lihtsureliku ähmi täis ajada. Harjumise asi. Viiekümne aasta pärast elab eestlase ühes naabermajas moslem ja teises marslane. Rääkimata sellest, et kõik teavad, mis on averus.
Avaõiguslik – siin on nüüd küll lati alt läbi joostud, kuid eks lühem vorm ole lõppude-lõpuks ikkagi suupärasem ja säästab nii lõualuid kui väljaütlemiseks kuluvat aega
Juhind – Põhja-Ameerika avastamine. Juhend, juhis, juhind… Saa nüüd aru, mis mida tähendab!
Teisestamine – Lõuna-Ameerika avastamine. Ometigi lihtne ja loomulik sõna, võiks käibele lasta küll.
Toimija – nüüd on ka Kariibi meri avastatud
Kestlik – on see tõesti uus sõna? Isegi Wordi tekstitoimeti tunneb seda. (Muide, toimeti on kah uudissõna.)
Peavool – ei midagi uut päikese all. Olen isegi siinsamas Mõtteaidas sama sõna kasutanud
Toimeabi – miks ka mitte, tuleme toime
Vabasektor – selgusetuks jääb, miks peaks kolmas sektor olema vabam kui esimene ja teine. Vabakond ühiskonna sünonüümina toob kaasa veel rohkem segadust
Parimad (ja lustakamad) keelepalad tulid lisakaubana hoopis selliste mõistete hulgast, mida võistlusele ei oodatudki. Kärgpere ja tundetaip on nii erutavalt küpsed sõnad, et jääb vaid üle imestada, miks ei võinud neid varem sõnastikest leida. Ka koval kohaliku omavalitsuse lühivormina on päris nutikas leid.
Lisaks neile meeldib mulle hullupööra suudlemise sünonüümiks pakutud huulitsema, mille kohe kindlasti kasutusele võtan. (Kuidas ma küll varem ainult suudlemise ja musitamisega hakkama sain?)
Häid sõnu tilkus veel mitmesse valdkonda, nagu sport (muskeldus fitnessi asemel; kuuling – bowling), kulinaaria (muhvel – muffin; pulktuhlid – friikartulid), olme (tuulu – tolmuimeja; panik – kindalaegas), internet (kajam – blogi; meitla – sotsiaalvõrgustik) ja isegi ilm (lumelema ehk lund sadama!). Nii mõnigi uus sõna tekitab muige suunurka, kuid mäletatavasti sündis masu paari aasta eest samuti vaid naljana ja pealegi ilma presidendi utsitamiseta. Eks tuulest ja rahvaluulest keelele tulnud sõnad olegi kõige elujõulisemad, kuid loodetavasti jätkub rahval siiski piisavalt mängulusti, julgust ning head tahet, et vähemalt mõnigi värsketest mõistetest lahkelt omaks võetaks. Keel pole kinnitinutatud konserv, vaid ikka akvaariumis libedasti lupsu lööv vaba organism, mida tuleb aeg-ajalt ka toita.
Õk, niikaua kui väljas lumeleb, lõpetan ma selle kajami postituse ja lähen aeglen natuke mõnes meitlas. Õhtul algab mul muskeldus, enne seda jõuan veel mõned pulktuhlid põske pista!
