Ma olen nii imelik, et ma ei palunud oma abikaasa kätt. Ma palusin tema jalga.
Ma olen nii imelik, et mardipäeval ei jookse ma mitte Marti, vaid Peetrit.
Ma olen nii imelik, et mu arvutil on hiire asemel rott.
Ma olen nii imelik, et mu pükstel pole lukku. On ainult võti.
Ma olen nii imelik, et ma ei söö munavalget. Söön hoopis munamusta.
Ma olen nii imelik, et lapsena polnud mul suus piimahambaid. Olid ainult leivahambad.
Ma olen nii imelik, et jõulude ajal ei keeda ma mitte hapukapsaid, vaid hapukurke.
Ma olen nii imelik, et ma ei lähe sauna aadamaülikonnas. Lähen hoopis aadamakleidis.
Ma olen nii imelik, et ma ei võta suhu, vaid ninna.
Ma olen nii imelik, et minu maja kohal ei sära mitte Põhjanael, vaid Põhjahaamer.
Ma olen nii imelik, et ma ei mängi kunagi mäkra. Mängin kobrast.
Ma olen nii imelik, et mind ei tõmmata kunagi haneks. Mind tõmmatakse pardiks.
Ma olen nii imelik, et ma ei haara kunagi härjal sarvist. Haaran tal munadest.
Ma olen nii imelik, et tänavat ületades ei astu ma sebrale. Astun põdrale.
Ma olen nii imelik, et mu laps ei käi lasteaias. Ta käib loomaaias.
Ma olen nii imelik, et ma ei kanna kunagi triiksärki. Enamasti kannan puusärki.
Ma olen nii imelik, et ma ei sõitnud puhkusele mitte Ahvenamaale, vaid Heeringamaale.
Ma olen nii imelik, et ma ei saada kunagi meile. Saadan hoopis neile.
Ma olen nii imelik, et ma ei söö jäätist vahvlitopsist. Söön tikutopsist.
Ma olen nii imelik, et mulle ei too kinke mitte Jõuluvana, vaid Jõulunoor.
Ma olen nii imelik, et ma ei laienda silmaringi, vaid kõrvaruutu.
Ma olen nii imelik, et ma ei söö hot dogi, vaid cold cati.
Ma olen nii imelik, et ma ei võta päikest. Võtan kuud.
Ma olen nii imelik, et täitsa imelik hakkab.
