Veidi ootamatult tekkis Postimehe veergudel arutelu sel teemal, millist kristlust eestlane ikkagi vajab. Mõttetormi algataja Jaan Lahe pakub sobivaimaks variandiks loomulikult luterluse, ehkki moodsamas, tänapäeva inimest kõnetavas vormis. EELK peapiiskop Andres Põder on aga veendunud traditsionalismi pooldaja ega taha kuuldagi seniste normide ja käskude ümbertõlgendamisest. TÜ teoloog Riho Altnurme suskas seepeale, et kes siis ikkagi otsustab, mis on algne tuum, mida muuta ei tohi. Luterlus on tema sõnul kinnistunud ajaloolise paratamatusena kui valitsejate usk ning need, keda luterlus peibutab, on selle nagunii juba omaks võtnud.
Koos suure lugupidamisega eelkõnelenud meeste vastu pakun omapoolse vastuse Jaan Lahe küsimusele. Pole kahtlustki, et eestlaste südamele istub kõige mugavamalt... METODISM!
Tegemist on valgustussajandil, ligikaudu 270 aastat tagasi anglikaani kirikust irdunud usuliikumisega, mida järgib praegu üle maailma umbes 70 miljonit Kristuse sulast. Metodistid said nime Oxfordi tudengitelt, kes pidasid liikumise rajaja John Wesley elustiili piinlikult metoodiliseks. Wesley oli põhjalik ja vaga nii Piibli uurimises kui heategevuses. Ta tegutses aktiivselt anglikaani kiriku õpetajana, kuid kuna tema vaated polnud kõigi ta ametivendade seas soositud, asus ta jutlusi pidama kõikjal, kus aga inimesi liikus ja kokku tuli - külaplatsidel, taluhoovides, isegi põldudel ja heinaküünides.
Eestisse jõudis metodism juba 1907. aastal, mil Vassili Täht ja Karl Kuum alustasid evangeeliumi kuulutamist Wesley vaimus. Eesti metodismi hälliks sai Kuressaare ning sealtkaudu asus liikumine värbama uusi liikmeid mandriltki.
Miks sobib just metodism eestlastele kõige libedamalt? Tegemist on vabakogudusliku usutunnistusega, kus kirik ei käsi ega keela, tähtsaim on harras usk, altpoolt tulev initsiatiiv. Seega on tegemist ühe kodanikuliikumise vormiga, vaimuliku seltsiga, mis suudab edukalt tasakaalustada ilmalikke ja riiklikke asutisi. Wesley innustas kaasusklikke osalema ühiskondlikus elus, end igakülgselt harima ning raamatuid lugema. (Eestlased on ju "hariduseusku"!) Metodistid peavad väga oluliseks sotsiaaltööd. (Vaesuse vastu võitlemine ja edukultusest pimestatud ühiskonna heidikute järeleaitamine!) Metodismi iseloomustab põhjamaine lihtsus, seda nii liturgias kui õpetuses. Mis aga kõige olulisem: metodistid on alati olnud ärgas laulurahvas.
Praegu kuulub metodisti kirikusse meie mail umbes 1800 hinge. Ülejäänud miljon ootavad veel püüdmist.
Jah, õigupoolest võiks sarnast juttu rääkida peaaegu iga kristliku vabakiriku kohta. Ehk polegi tark tegu küsida, millist ristiusku eestlane vajab, vaid kas üldse vajab? See on muidugi juba teine jutt. Uskuda võib kõike, ainult mõistuse piires.
