Röövikutest saavad liblikad, pardipoegadest luiged, tuhkatriinudest printsessid. Aga poisid… Poisid jäävad poisteks. Peab juhtuma midagi väga hirmsat, et keegi neist sirguks meheks. Elu polegi vahest muud kui tundmatu lõpuga dilemmade jada. Pöörates näo ühele, tuleb pöörata selg teisele. Vastandid ruulivad.
Öö ja päev, must ja valge, maa ja meri… See on mäng, kus mastid-trumbid vahelduvad sama kiirelt kui sööstab valgus taevariigist põrguväravani. Mees ja naine, pluss ja miinus, yin ja yang… Mäng, kus kaotajailt võetakse kõik ning võitjad võtavad kõik. Hea ja halb, õige ja vale, õnn ja õnnetus… Igipõline mäng, mida tuleb mängida olenemata sellest, kas panuseväljal helgib pisike penn või terve nael.
Vestmann ja Piibeleht kemplevad. Kes jääb sedapuhku peale? Kord langeb kull, kord kiri… ja nõnda moonduvadki inimesed numbriteks selles katkematus digitaalsignaalis, mida nimetatakse eluks ning kus osad on ühed ja osad nullid. Kõik ei saa ega tohigi olla sirged püstised ühed, vähemalt pooled lihtsurelikest jäävad ümmargusteks nullideks.
Gasell Tansaania tasandikul ei murra pead selle üle, miks ta ei võiks olla lõvi, pigem jahtida kui olla jahitav. Jänes ei fantaseeri hundinaha kandmisest. Aga inimene – tema kõhkleb saatuse muutmatus korras. Ta mässab, kui jaksab. Ta ahastab, vihkab ja unistab. Unistab teisest elust. Teisest rollist. Millestki paremast.
Mõned inimesed on nagu kaljud. Nad ei kõigu iial, vaid püsivad kindlana oma põhimõtete küljes. Puhugu tuul idast või läänest, paistku päike või valagu vihma – nemad ei muutu. Teised on seevastu nagu kameeleonid, kes vahetavad värvi vastavalt keskkonnale. Neil pole üht nägu ega vormi. Muutub olukord, muutub nende siht. Vahel on kasulikum muutuda kaljuks, teinekord jääda kameeleoniks. On see vast kuratlik mäng!
Kuidas valida kahe teeharu vahel, et jõuda viimaks õnnemaile? Kas kaotada ennast, et leida kõik… või leida ennast ja kaotada kõik?
Neist võimatutena näivatest dilemmadest kõnelebki minu vastilmunud romaan „Kaljud ja kameeleonid“. Selles vastuoludest särtsuvas loos avaneb kosmiline koridor läbi noore mehe hinge, mida palistavad traagilised juhused ja koomilised seigad, unistused ja pettumused, armastus ja viha, toorus ja küpsus. Eros ja Thanatos pole eales teineteisele nõnda lähedal seisnud.
Kuidas hoida armastust ja vabaneda vihast? Kas lasta saatusel end väntsutada või väntsutada ise saatust? Kui muutuda, siis kelleks? Kui jääda iseendaks, siis kuidas teha seda maailmas, kus mitte miski pole nii, nagu esmapilgul paistab? Küsimused ja vastused, probleemid ja lahendused… Aga kus kurat need vastused ja lahendused õigupoolest on?! Ja kes oled SINA? Kalju või kameeleon?
