Tallinna väisava korea imepastori visiit on parajat, isegi keskmisest parajamat elevust tekitanud ja hulga haisvat prahti pinnale uhtunud. Jumala tädipoja vend tuli ju isiklikult pimeduses vaevlevat paganarahvast päästma! Eks kuradi käsilased ole varemgi risti nähes kisama pistnud, kuid see kära pole ainult Euroopa kõige ilmalikuma (ehk peenemalt öeldes: dekristianiseerunuma) riigi eripära. Taoline korea kultuuripäevade pähe reklaamitud hiigelfarss on tekitanud negatiivset reaktsiooni mujalgi, ka neis paigus, kus igat masti karismaatiliste usuühingutega harjunud ollakse. Jumala lähima sugulase Lee enam kui veidravõitu sekt pole pealegi mõni nurgatagune viimsepäevakuulutajate vennaskond, vaid tõhusate ärisidemetega ja üleilmset haaret võimaldav ettevõte.
Lõuna-Koreas (kust pärineb muide ka paljutõotav muunide usuliikumine ehk Unification Church) on kirikud ennekõike äriühingud, turumajanduslikule liistule tõmmatud uskumused ei erine mistahes laiatarbekaupadest, jumalateenistus on teenus nagu hambaravi või autopesu. Paljalt vaimsete palade pärast suuri rahvamasse kokku ei kuhja, inimestele tuleb esmalt lubada miskit materiaalset, mida ka käega katsuda saab ja suhu torgata kõlbab. Meenutuseks - 1990. aastatel meelitas kirik Eestiski rahvast kokku tasuta humanitaarabiga. Mõningad baptistlikud, nelipühilaste ja adventistide kogudused peibutavad prii tavaariga veel nüüdki, ehkki heast elust ära rikutud eestimaalased neile enam tormijooksu ei korralda.
Veidi arusaamatuks jääb, miks tekitas halva mainega Lee sekti komöödia kohalikes usutegelastes nõnda tugevaid külmavärinaid. Avaldused stiilis "korea pastor viljeleb valeõpetust" ning "tegemist on täiesti irratsionaalse ja primitiivse usuga" ei tohiks kuuluda haritud teoloogide kõnepruuki. Põhiseaduse järgi on Eesti Vabariigis usuvabadus, seega pole ka "õiget" ega "valet" kristlikku õpetust. Ja kui on, siis lubage küsida, kes õpetavad ilmeksimatult õiget ristiusku: kas ainult luterlased? Katoliiklased? Õigeusklikud? Metodistid? Ususõdade aeg on möödas, seltsimehed! Lee imetegudel põhinevat usku ei saa nimetada ka millekski algeliseks või irratsionaalseks, sest usk peabki olema lihtne ja irratsionaalne, vastasel juhul poleks tegemist usuga. Või on Jeesuse neitsistsünd ja surnuist ülestõusmine loogilised ratsionaalsed faktid?
Religioon ei tee inimest vaimu poolest vaesemaks, niikaua kui ka mõistusel on sõnaõigus. Iseasi, kas usku ja usaldust väärib selline Lee-taoline usujuht, kes vassib, valetab ja oma publiku arvel nalja teeb - ning seda kõike oma suurushullustuse toiteks.
