Kui roomlased paari tuhande aasta eest Fortuunalt või koguni Jupiterilt endalt nõu tahtsid küsida, heitsid nad mündi õhku sõnadega: "Navia aut caput?" Laev või pea? Oli ju mündi ühel küljel sageli laeva kujutis, teisel pool aga keisri pärjatud peanupp. Ja kuidas Fortuuna otsustas, sellele vastava poole, kas siis tseesariga või tseesarita, ta peale jättis.
Eestlased võisid päris oma raha juba õige varsti pärast iseseisvumist kaukasse pista, kuid rubladelt tuttavat keisrikulli pole siiani unustatud. Dilemmade lahendamisel küsitakse ikka "Kull või kiri?" Nõndasamuti küsivad venelased: Орёл или решка?
Lätlased hüüavad sama tegevuse juures: Cipars vai ģerbonis? (Number või vapp?), sakslased: Kopf oder Zahl? (Pea või number?), rootslased: Krona eller klave? (Kroon või kabi? - Vapp meenutas lihtrahvale hobusekapja), itaallased: Testa o croce, hispaanlased: Cara o cruz (mõlemal juhul "Pea või rist?"), iirlased: Heads or Harps? (Pea või harf? - Ka praeguse euromündi tagaküljel on Iiri vapilt tuntud rahvussümbol harf)
Tulevikus oleks meil niisiis paslik euromünti visates küsida: Euroopa või Eesti?