Tohho tonti! Mida arvata raamatust, mis selliste sõnadega algab?
VAIKUST RIVIS! RAPORTEERIGE!
JUST NII, HÄRRA KINDRAL!
Traagilise paratamatusena on pikkade sajandite vältel üle Eestimaa rullunud kümneid sõdu, mõned neist rohkelt õudu külvanud, teised põgusamalt nuhelnud. Halva taga head nähes võib aga tunnistada, et võõraste ning omade kindlused, monumendid ja hauad moonduvad ajavoolus huviväärsusteks neile, kel õnne rahumeelsemal epohhil elada. Kristjan Lutsu koostatud "Eesti sõjaajaloo teejuht" kaardistab taolised huviväärsused ja kutsub lugeja neid avastama.
Maakond-maakonna kaupa on üles loetletud, kirjeldatud ja pildistatud Eesti (sõja)ajaloo objektid alates muistsetest linnusemägedest ja ordukindlustest kuni langenute mälestusmärkide ja militaarmuuseumideni. Lühiülevaade tähtsamaist Eesti pinnal tapeldud taplemistest ning sõjaajaloo kalender annavad kirjeldatud objektidele vajaliku raamistiku ja fooni.
Enamuse väljatoodud sõjaobjektidest näivad moodustavat kõikvõimalikud monumendid, võidusambad, hauakivid ja mälestustahvlid, ainuüksi Harjumaalt kirjeldatud täpselt sajast objektist moodustavad need ligi poole. Eriti põnevad ja laiemalt üsna avastamata on Nõuka-aegsed kaitserajatised ning "salaobjektid", mis nüüd, kui saladuseloor juba paarkümmend aastat lõhkisena maas lebab, endiselt külma sõja pimedaisse soppidesse piiluda lubavad ja meie geograafilise asukoha tegelikust strateegilisest võlust-valust aimu annavad.
Väikestest puudustest ka. Kurikuulsale pronkspoisile võinuks pühendada siiski omaette artikli ja selgitada selle saamislugu, tähtsust ning ära mainida ka 2007. a kõhedaimad aprilliööd. Tartu juures on täielikult ära unustatud võimsad Rootsi valitsejate nimesid kandvad bastionid (Tallinna puhul on bastionikäike vähemalt mainitud). Nagu ka eessõnas märgitud, puuduvad teosest nii mõnedki kohalikud mälestusmärgid, mille asukohtagi täpselt teada pole (!). Seega jätkub laigulistes pükstes ajaloofännidele veel küllalt otsimis- ja loodetavasti ka leidmisrõõmu.
Ajaloo-alase teatmiku ja reisijuhi sümbioosina täidab üllitis olulist, seni üsna halvasti täidetud tühimikku militarismihuviliste riiulis. Mõistagi kõlbab "Eesti sõjaajaloo teejuht" ka laiatarbekaubaks ning jõuab kindlasti nii mõnegi kunsti- või arhitektuuriloolase töölauale. Teejuht on mahukas, hästi süsteemistatud ja rikkaliku pildimaterjaliga.
Sellega ma lõpetan oma raporti...
VABALT!
