12. aprill 2014

Täiuslik tarkvara

Teadus- ja leiutusajalugu sisaldab huvitavaid paradokse. Antiikkreeklased tundsid elektrit, aga ei osanud seda inimkonna hüvanguks kasutada. Muistse Mehhiko asteegid teadsid väga hästi, mis on ratas, aga ei võtnud seda kunagi praktilises elus tarvitusele. Esimesed katsetused kompuutertehnika vallas tehti juba 19. sajandil, aga tookord ei nähtud arvutites mingit tulevikku. Mõnel puhul jäävad pruukimiskõlbulikud tehnoloogilised lahendused rakendamata seetõttu, et need ei sobi kokku valitseva mõtteviisiga. Esiteks on tagurlasi, kes lihtsalt ei taha uuendustest kuulda. Teinekord on mõni asi nii hea ja tõhus, et ta ei anna tootjale enam tulu. Selline on näiteks Windows XP. 

Kapitalistlikus maailmas ei ole kasulik toota asju, mis töötavad igavesti. Säästupirn võib aidata küll energiat kokku hoida, kuid mida kiiremini ta läbi põleb, seda parem. Vähemalt pirnitootjale. Küünlavalgus pole kah odavam. Kodumasinatele antakse tavapäraselt 1–2 aastat garantiid, aitab küll. Kui külmik või pesumasin juba viis aastat vastu peab, on hästi läinud. Ajaga tuleb ju kaasas käia. See tähendab ühtlasi kukru kergendamist. 

Microsoft suutis enda õnnetuseks välja töötada täiusliku operatsioonisüsteemi, millest paljud loobuda ei tahtnud. Ega taha endiselt. XP tõi arvutimaailma kevadist värskust, mida sümboliseerib ka tema rohetav kujundus. Muidugi said tarkvaraloojad oma eksitusest aru ja tõid järgmisena turule kõige kasutajavaenulikuma opsüsteemi, mida eales nähtud: Vista. Ilmselt jääb paljudele lihtsurelikele arvutisõpradele selgusetuks, miks peab koos nime ja kujundusega muutma ka süsteemitarkvara tööpõhimõtteid. Tehnoloogia eesmärk on ju ikkagi teha inimese elu mugavamaks. Kui iga programmiuuenduse tõttu tuleb jälle tööharjumusi muuta, ei ole see enam mugav elu. Kaua sa vanale koerale uusi trikke õpetad, lõpuks hakkab ta urisema. 

Küllap tuleb õige pea välja ka Windows 9 ja 10, aga XP-d jäädakse ikka mäletama. (Ei tea, kas see on juhus, et XP on varakristliku täiuslikkuse sümboli hii-roo teisend?) Pole ju kurjajuur selles, et täiuslikke asju ei saa toota. Neid ei taheta toota. Kui kellelgi õnnestuks leiutada perpetuum mobile, tuleks see siiski pärast mõningast töötamist välja lülitada, sest nagunii on kusagil keegi, kes igiliikurist majanduslikku kahju saab. 

Täiuslik tarbija ei nõua täiuslikke tooteid. Täiuslik tarbija käitub nii, nagu tootjad soovivad. Nõudluse ja pakkumise tasakaal on paigas seni, kuni asjad kuluvad. Ja kui nad, sindrinahad, piisavalt kiiresti ei kulu, läheb käiku turundajate hädaloosung: vanad asjad pole enam moodsad ega turvalised.