11. juuni 2011

Kui Arno isaga Tallinna jõudis, oli homoparaad juba alanud

„No mis sa veel ootad?“ küsib Teele Arnolt, kes mõttes jõe poole vaatab.
„Vaatan… Jõgi seal…“
„No mis siis? Kas sa jõge põle enne näinud? Tule täna meile, uut maja vaatama.“
„Jah… Ma ei tea… Kodu…“
„Mis sul on kodu?“
„Lilled… Heinamaa… Päikesepaiste…“


Oma Maailma Avardamise festivali ja nn. „41 kirjaga“ seoses annab endast märku hinges kripeldav kurioosum. Mullu suvel vihvatas meediast läbi tuntud geiaktivisti Reimo Metsa kirjanduslik tõlgitsus „Kevadest“. Mets väitis, et Arno Tali oli – lugege veelkord Lutsu! – kõike muud kui naistelemb. Arno…! Sina ka… „Ok-ok!“ paneb selline uudis suurt kärnkonna kugistama nagu köstri lõhutud saunaakna juures. „Ok sa kurivaim!“

Enne kuradite ja jeekimite kohalekutsumist peaks selle asja vist maiste jõududega ära lahendama. Niisiis, „Kevade“ tuleb jällegi kätte haarata. Kõik Arno kohta kirjutatu terava luubiga üle kaeda. Tulemus: pettumus ja kergendus. Arno ei käperda head sõpra Tõnissoni, ei piilu „noore Vanemuise“ Imeliku poole ega unista kuuvalgel ööl magamisvaiba all lesides Kentuki Lõvist. Tal on meeles vaid Raja peretütar.

„Teele oli, kõigest ta kavalusest hoolimata, tubli tüdruk, ja Arno ei võinud salata, et tal eneselgi kord koju minnes niisugune mõte peast läbi oli sähvatanud, kord Teele ära võtta. Aga taevake, kes tohtis siis teistele sellest märku anda!“

Arno ehmus, kui Toots tõotas ise Teelega plaani tegema hakata ja „oleks vesi jões keema hakanud, Arno oleks vähem ehmunud kui nüüd nende sõnade pärast“ ning elas seda hirmus sügavalt üle, et krutskiline linalakk ühtvalu Imeliku ümber kudrutas. „Ja eile koju minnes oli ta veel lootnud Teelet enesele tagasi võita. Ei, ei, Teele oli temale kadunud.“

Ei ühtki selget sõna selle kohta, et Arno Tali kuulus seksuaalvähemuse hulka.

Jah, Arno oli vaikne ja tagasihoidlik poiss, pettus tüdrukutes ja elas Tartus õndsat poissmehe elu. Järelikult... homo? On veider, et tõsine geiaktivist levitab noidsamu homoseksuaalide stereotüüpe, mis niigi rahva seas juurdunud.

Aga miks on Luts kujutanud Arnot just sellise lapspühakuna, kes aeg-ajalt nukrutseb, pilvi ja tähti imetleb ning üksindust armastab? Tõenäoliselt on Arno Tali algkujuks kirjaniku varakult lahkunud väikevend Arnold, keda ka mälestusteraamatuis kalli sõnaga meenutatakse. Küllap kujutles Oskar Luts Paunvere lugusid kirja pannes, milline võinuks tema vennas olla, kui tollele oleks antud rohkem kui kolm eluaastat. Arno Tali jalutab tihti surnuaial, näeb nägemust Jeesuse vangistamisest ning – mis enim tähelepanu väärib – heitleb pärast jääauku kukkumist tõvevoodis surmaga. „Kevade“-Arno jääb ellu. Kirjandusevägi võitis Lutsu sule toel surma enda. Seega on Arno Tali pehmetes poeetilistes toonides mälestusmärk väikevend Arnoldile. Kaugel „tüüpilisest“ homoportreest.

Lutsul oli mitmeid tagahoove ja vaikseid nurgakesi, kus tegutsesid tõepoolest homolikud tüübid, kuid tagantjärele on ühe või teise karakteri soolise sättumuse tuvastamine vaid meelevaldne häma. Loomulikult ei vääri kahtlust tõik, et Lutsu ajalgi olid aktiivsed homoseksuaalid olemas.

Arno Tali pole teps mitte esimene süütu poiss, keda tagantjärele homoks tembeldada üritatakse. Ainuüksi läinud sajandi viiekümnendate aastate USA filmikunstile mõeldes kargab kohe pähe paar näidet: „Ben-Hur“ ja „Põhjuseta mässaja“, mille peategelasi on hakatud (eeskätt gei-ringkondades) homoseksuaalideks pidama. Kui suur meestevaheline sõprus kvalifitseerub automaatselt homoseksuaalsuseks, siis palun…

Viimastel aastakümnetel on ilmutatud küllaga homoteemalisi raamatuid ("Maurice", „Giovanni tuba“, „Ämbliknaise suudlus“), filme („Brokebacki mägi“, „Latter Days“, "Shelter") ja teatritükke ("Angels in America", „Corpus Christi", „Gertrude Stein saatjaga“), milles samasooliste armastajate suhet häbitu eredusega valgustatakse. Muidugi võib ka seksrevolutsiooni eelsest ajastust homosid leida, ehkki paljud tõlgendused jäävad ikkagi kahtlase väärtusega spekulatsioonideks. Pean homoliikumist värvikaks, empaatiavõimet ja elukäsitlust rikastavaks nähtuseks, kuid kõikjalt omasoolembust otsida on küll liigne tormakus.