Mõni aeg tagasi leidsin ühest netikommentaariumist tähelepanuväärse, ehkki asjatundmatu arvamusavalduse, mille kohaselt on sõnad "homo" ja "gei" võõrapärased ning ainus õige nimetus nonde teatud sorti hälvikute kohta on "pederast". Homofoobiat leidub selles seletuses rohkem kui filoloogiat.
"Homo" tuleneb ladina keelest ja tähendab liitena "sama" või "ühesugune" (nt sõnas homogeenne), aga esineb ka inimese liiginimes homo sapiens (tark inimene; homo homini lupus est), argikasutuses on "homo" homoseksuaali lühend. "Gei" pärineb inglise keelest ja tähendas see algselt "lõbus" või "vallatu". Eesti keeles kõlbab mõistet kasutada ennekõike homomehe kohta.
"Pederast" pole aga kaugeltki eestimaisem sõna kui eeltoodud. Selle juured on kreeka keeles, mida soome-ugri keelte hulka kuidagi mahutada ei saa. Paiderastia tähendab poiste armastamist, mistõttu võiks "pederasti" või "pede" kasutada pigem noore ja vana homomehe suhte puhul. Negatiivne varjund ei luba siiski "pederasti" tolerantsiga kohitsetud keeles pruukida. Kõige eestikeelsem sõna homoseksuaali tähistamiseks on seega OMASOOIHAR. Homopõlgurite kõrvadele võib see aga paraku liiga kaunilt kõlada.
