Õhtumaises kultuuriruumis püsivad visalt muinaslood printsessidest, kes on nõia küüsi langenud, orjatööle mõistetud, kõrgesse torni vangistatud või sajaks aastaks uinunud. Ja nagu ikka sellistes lugudes, juhtub lossist/tornist/nõiamajast mööda minema keegi tore prints, kelle võimuses on nõidus murda – ta armub neiusse, teeb temaga pulmad ja kui nad surnud pole, elavad nad veel praegugi õnnelikult.
Neis vanades juttudes on naistegelasel alati passiivne roll. Mees on see, kes tegutseb. Tänapäevalgi ootavad paljud printsessid kannatlikult oma printsi, tulgu ta siis valgel, mustal või kõrvil hobusel. Seda hoolimata asjaolust, et ühiskondlikult aktsepteeritud ideaalnaine ei ole enam ammu vaga kaunitar neitsikambris, kes ajaviiteks tulevastele lastele kapukaid koob. Moodne printsess võiks muidugi ise printsijahile siirduda, ainult et… millise kivi või põõsa alt neid printse leida?
Meestepõud on tõsine probleem. Üha enam näib, et mees- ja naissugu liiguvad erinevates suundades. Ühed Marsi, teised Veenuse poole. Või hoopis vastupidi? Ajal, mil sooline võrdõiguslikkus on kuum teema, kipuvad ka mehed naisestuma ja naised mehestuma. Seda õnneks mitte bioloogiliselt, vaid sotsiaalselt. Soorollid on hakanud teisenema, ajalooliselt meestele ja naistele omistatud ülesanded ning tunnused segunema. Kuid teisenevad soorollid ei muuda inimlikku lähedusvajadust, soovi armastada ja olla armastatud.
Naiste ühiskondliku aktiivsuse tõus ning traditsioonilise (kristliku) peremudeli murenemine on toonud kaasa parajalt segadust. Ka paarilise leidmine ei käi enam traditsioonilise skeemi järgi. Või on keegi näinud, kuidas poiss kuljuste helinal tüdruku õuele sõidab, viinapudeli lauale paneb ja väljavaadatud pruudi vanematelt laulatamiseks luba küsib? Isegi arusaamad sellest, mis on armastus ja kuidas ta, sindrinahk, tekib, on viimase saja aastaga tugevalt muutunud.
Loomulikult on muutunud ka nõudmised tulevasele peigmehele (või lihtsalt boyfriend’ile). Internetis kurdavad vallalised naised, et häid mehi on jube väheks jäänud. Enamik vabu mehi on kas joodikud, narkarid või memmekad. Viimasel ajal avalikkuse ette tiritud perevägivalla-juhtumid teevad noored naised samuti ettevaatlikuks. Nägus prints võib mõne aja möödudes osutuda hoopiski lohemaoks.
Süvenev probleem on ka haridustasemete erinevus sugupoolte vahel. Kõrgelt haritud naistel jääb partneri otsinguil valikuvõimalusi vähemaks. Naised jõuavad tähtsate diplomiteni, samal ajal kui paljud mehehakatised ei saa põhikooligi lõpetatud. Doktorikraadiga naine ja keskharidusega mees võivad ka harmoonilise suhte luua, kuid reaalsus seab enamjaolt omad kurvad piirid: ihaletakse ikka omasugust, endale võimalikult sarnast hinge- ja vaimusugulast.
Ega meestelgi kerge ole. Tublid noormehed, kes on otsustanud maal elu säilitada ja põllumajandusega leiba teenida, ei leia naljalt naist, kes nõustuks kah „sita sees“ paterdama. Täiusliku printsi rolli on raske täita nii maal kui ka linnas. Tuleb olla majanduslikult heal järjel, pakkuda naisele emotsionaalset tuge, andes talle samas piisavalt vabadust… Ah, oleksin peaaegu unustanud, et ka hea välimus on printsi puhul äärmiselt oluline. Iga konn ei ole prints ja igast jobust ei saa meest. Või siiski?
Latid tõusevad aina kõrgemale. Saja aasta eest võis ka pooleteise meetri ületajast saada olümpiavõitja. Nüüd on latil juba vähemalt 2.30… Spordis peegeldub elu. Inimvõimetel pole teadupärast piire. Ent kui palju võib ühelt tavaliselt, no päris keskpäraselt mehelt nõuda? Ükski jobu ei kuku taevast. Viinaviga, vägivaldsus või mühaklikkus on puuduliku väärtuskasvatuse tagajärjed. Islamiseaduste järgi on mehel naise ees vaid üks kohustus: kogu südamest hoolida. Todasama hoolitsust naised ootavadki. Vist… Isegi supergeenius Stephen Hawking on tunnistanud, et naised jäävad universumi suurimaks saladuseks. Naisele meele järele olla on kosmiliselt keeruline.
*
19. november on rahvusvaheline meestepäev. Sel päeval võiks naised mõtelda meeste vajadustele, tervisele, eneseteostusele, aga ka meessoo rollile peres ja ühiskonnas. Nõndasamuti peaks iga naine mõtlema, missugust inimest ta enese kõrvale ikkagi tahab. Ja mitte ainult mõtlema, vaid ka tegutsema. Ebarealistlikke plaane ei maksa koostada.
Naised leiutagu enesele meetod, mis aitab neil vallaliste meeste sobivust mõõta-seirata. Mehedki on mõistatuslikud ja nii mõnigi väärt kutt võib peita end jobu maski taha.
Minu vana hää vanatädi ütles ikka, et nii, nagu mees räägib oma emast, räägib ta kõigist naistest. (Pidevalt emast latrav mehike on kahtlemata hea saak enesekindlale naisele, kes soovib isiklikku tuhvlialust. Kes aga emast üksnes halba oskab kõnelda, ei kõlba mingil juhul peigmeheks ega pereisaks.) Küllap on see hea test naisele, kes kavatseb mehe hoolivustaset mõõta.
Kuid viimane panus tuleb panna ikka südamele. Jääb poeetiline lootus, et süda ei valeta ja tunneb selle õige ära. Paraku peab ilmselt leppima ka kurva tõsiasjaga, et printse on ilmas vähem kui kalkareid ja jobusid. Ent muinaslood õpetavad sedagi, et mõnest kalkarist ja jobu moodi tüübist saab ometigi päris rasvane säga ja poole kuningriigi omanik.
Tänapäeva tehnoloogia on võimas, ent isegi igasugu saidid ja äpid ei anna garantiid, et kaks inimest, kes oleks teineteisele nagu loodud, ka tegelikult kokku saavad. Ühed jäävad ootama, teised tegutsevad-katsetavad. Jackpot kukub sülle väga vähestele. Ehk oleks enamusel mõistlik leppida vähemaga?
Lõpetuseks üks nali, milles on ehk isegi terake tõtt. Kui mees on tark ja seksikas, siis on ta tõbras. Kui mees on tark ja hooliv, siis on ta nohik. Kui mees on hooliv ja seksikas, siis on ta loll. Aga kui mees juhtub olema hooliv, tark ja seksikas… siis on ta gei. Nojah. Nagu öeldi kunagises kosjasaates: „Valik on sinu!“
Samal teemal:
Taevalikud paleused ehk kust leida naist?
Samal teemal:
Taevalikud paleused ehk kust leida naist?
