Südamekujulised kaardid, koogid, õhupallid... Verevate südamekestega kaisuloomad, kondoomid ja kastekannud... Mis seal siis imestada, et rootslased nimetavad 14. veebruarit ametlikult Kõigi südamete päevaks!Valentinipäeva pidamine pole teadupärast kuigi pika traditsiooniga - esimesed märgid selle kohta, et veebrari keskpaiku kõik asjad magusasti roosatama-punetama löövad, on täheldatavad Victoria-ajastu Inglismaalt. Tagantjärele on sellele tähtpäevale püütud kasvatada kristlikku juurestikku, sest 14. veebruar on katoliikliku kalendri järgi kirjutatud lausa kahe Valentinuse-nimelise pühaku CV-sse, kuid ajaloolistele, romantikast moonutamata faktidele näkku vaadates pole kumbki seostatav armunute või sõpradega.
Soomes võttis valentinipäeva tähistamine täistuurid alles 1980. aastate keskel. 15 aastat tagasi saadeti sealmail laiali peaaegu viis miljonit valentinikaarti, mis oli vaid kinnituseks uue kombe menust ning ilmsesti ka vajalikkusest. Päev, mis on mujal maailmas pühendatud eelkõige armunutele ja (sala)armastusele, sai soomlaste hulgas hoopis laiema tähenduse ning sellisel kujul - ystävänpäivä ehk sõbrapäevana - levis ta kiirelt ka lõuna poole.
Antiikfilosoofide hinnangul erineb sõprus armastusest erootika puudumise võrra. Philia'le, vennalikule kiindumusele rajatud suhted püsivad paremini, sest eros, mis koosneb peamiselt loomalikust ihast ja kirest, on ebapüsiv ning võib kergesti jahtuda. Sõbrapäeva üks voorusi ongi armastuse kiindumusliku külje esiletõstmine.
Paratamatult nõuab meie ajastu ka üllate ideaalide rahaks tegemist. Küünlakuu algul ujutatakse poeketid üle odavast tavaarist, mis tuleks soovituslikult ära tarbida, et oma sõpradele jäägitut sõprust demonstreeida. Olgu pealegi. Ega siis üks südamekujuline lelu suuda tõelist sõprust ära rikkuda. Rohkem rõõmu on ikka inimesest, kes sooja sõnaga meeles peab kui neist vidinatest, millel silt "Made in China" küljes.
