Katame laua! Sakslane toob taldriku, lätlane kausi, venelane lusika

Pitsid, topsid, vaagnad...

Eesti köök pole kuigi peen ja eesti keel pole kuigi jäme. Mõlemad on pika aja vältel kokku laenatud, ikka siit ja sealt ilmakaarest. Aga enne kui saame istet võtta ja hapukapsa otsas mõnuleda, tuleb laud viisakalt katta.

Pixabay

„Taldriku” tõid meile sakslased. Täpsemalt öeldes on aluseks alamsaksa sõna „tallor”. Samas ei saa välistada, et mängus on hoopis rootslase käsi, sest rootsi keeles kõlab „taldrik” väga sarnaselt: „tallrik”. Ka vene „tarelka” on samast perest.

Taldriku kõrvalt leiame veel ühe alamsaksa laenu - „gaffele” ehk „gabel” ehk „kahvel”. „Lusikas” pärineb aga venelase karmanist: „ložka”, „lužika”. „Nuga” on läänemeresoome ühissõna – soomepäraselt „nykä”, vadja „nüga”. Ka „väits” kuulub läänemeresoomlaste kappi: „veitsi” (soome), „veis” (liivi).

Lahked lätlased laenasid meile „kausi”. Kuid lõunanaabrid kasutavad „kaussi” hoopis joomiseks, sest nende jaoks on „kauss” tegelikult tass. „Tass” ise on saksa laen - „tasse”. „Kruus” tähendab alamsaksa keeles jooginõud või kannukest („krus”).

Kallame sortsu kangemat ka. Aga kuhu? Haarame sakslastelt „pitsi” (Spitzglas) ja „pokaali” („Pokal”). Viimane on käinud käest-kätte päris pika tee. Algselt hoidsid seda kreeklased („baukalis”) ja seejärel itaallased („boccale”). Antiikrahvastel oli kombeks rüübata vägijooke karikast. Meieni on „karikas” jõudnud aga hoopiski viikingite kaudu. „Kalkr” tähendas muistses Skandinaavias pidulikku jooginõud, millest joodi arvatavalt nii mõdu, õlut kui ka importveini.

Eriti janused barbarid joovad otse „pudelist”, mis on taas alamsaksa pärandus, ehkki „puttel” ei tähendanud algselt mitte klaasist joogikonteinerit, vaid pauna või kukrut. Vahel võib pudeli kõrval olla ka mõni väike „tops” – „Topf”, originaaltähenduses pada või pütt.

„Kannu” päritolu jääb veidi segaseks. See jõudis Eestisse kas Rootsist („kanna”) või Saksamaalt („kanne”). „Toos” on kindlalt sakslaste jagu - „Dose”.

Head-paremat serveeritakse vaagnalt, liualt ja kandikult. „Vaagen” ei tule meile kindlasti mitte Saksamaalt, sest sakste keeles tähendab „Wagen” käru, vankrit või autot. Tegelikult laenati „vaagen” ida poolt – vene „vagan” on õieti puust küna. Ka „liud” on venelastelt, ehkki tugevalt mugandatud („bljudo”).

Ja lõpuks kandik kringliga! Jõuame tagasi ugrimugri lätetele, sest „kandik” on lihtne tuletis tegusõnast „kandma”. Siin on aga tegemist iidse uurali tüvega. Sarnast sõna kasutavad veel näiteks soomlased („kantaa”), marid („kondaš”) ja eenetsid („kada”).