Gary Linekeri paarikümne aasta tagune mõttetera on jälle moes. Jah, jalgpall on lihtne mäng, mille võidavad sakslased. Väravaterohke ja dramaatiliste pööretega MM ei lõppenud puändiga. Võidujumalanna Nike (mitte Adidas) pööras näo selle koondise poole, kes on viimase tosina aasta jooksul näidanud suurturniiridel muljetavaldavat stabiilsust. Distsipliin, tasakaalukus, motivatsioon, loovus ja laitmatu füüsiline ettevalmistus on märksõnad, mis Saksamaale edu tõid. Kuigi eks õnne ole ka tarvis, sest see va pall on ju ümmargune.
Igatahes oli seekord Saksa kord.
Ja uuesti distsipliini juurde, mida juba preisi kindralid sõjaväljal olulisimaks võidu pandiks pidasid. „Saksa kord“ võib olla küll suur klišee, kuid vutimeeskonna tegutsemist jälgides ei ole liiast seda kasutada. Arukas ei torma, vaid talitab plaani järgi. Ehkki MM-tiitlite arvestuses tõusis Saksamaa Itaalia kõrvale ning jääb endiselt alla Brasiiliale, näitavad kõik teised statistilised andmed, et sakslased on MM-il kõigist kõige enam saavutanud. Laulgem siis: Deutschland, Deutschland über alles!
Euroopa poliitilisel ja majanduslikul põllumaal näikse Saksamaa olevat kõige targem ja kindlam kündja. Jalgpall, mille sidemeid poliitikaga ei tasu alahinnata, võib vallandada revolutsioone. Saksamaa ajalooline võit korraldajamaa Brasiilia üle mälestusväärses poolfinaalis ja Argentiina alistamine suures lõppvaatuses annavad kuumaverelistele samba- ja tangorahvastele põhjust mässamiseks. Ühtlasi näitas tänavune MM-turniir, kui ohtlik on rajada oma rahvuslik identiteet mõnele spordialale. Taevale tänu, et meil on laulu- ja tantsupeod, kus võidavad kõik. Õigemini: tänagem sakslasi, et meil on laulupeod!
MM-i seekordne stsenaarium kujunes omamoodi mõistuse ja tunnete duelliks – juhul kui paigutada mõistus Euroopasse ja tunded Ladina-Ameerikasse. Veerandfinaalidest alates oli jõudude vahekord täpselt pooleks. Aga lõppude lõpuks võitis mõistus. Ja seda otse kirglikult põksuvas Rio-nimelises südames. Mõistuse võim ei välista kunagi meeleolukat mängu. See kehtib ühtviisi malelaual ja vutimurul.
Aeg ja pall veerevad edasi. Kui võtta arvesse, et nii mõnigi sakslasest tähtmängija jäi turniirilt eemale, on Löwi-poiste tulevik helge. See ei tähenda veel, et Saksa kord, raudne režiim kestab ka järgmistel turniiridel. Kuid praegusel pidulikul laineharjal maksab võitjate tegudest õppust võtta – nii palliga kui ka pallita.
