Aastavahetus on astroloogidele, sensitiividele ja teistele esoteerikutele kibemagus tööaeg. Mida uus aasta toob? Vanasti piisas vastuseks veenõusse sopsatud tinaplönnist, mida igaüks oma südamesoovide järgi tõlgendada võis. Nüüdisaja spetsialistid jätavad fantaasiale hoopis vähem ruumi. Eestlaste huvi tuleviku vastu on aga kahtlemata surmtõsine.Maalehel on lausa isiklik „tähetark“, isand Mang, kes demonstreerib aastas kuni kümmekonnal leheküljel oma arusaamu maailma asjadest. Seejuures võtab ta isiklike mõtete kinnituseks mõistagi kosmilised protsessid. Teine nõutud arvamusliider on Edda Paukson, kelle „Astroloogilise abimehe“ kiiluvees on siiski üsna keeruline tegemisi seada. Ei leidugi sellist müüginumbritele rõhuvat väljaannet, mis aastahoroskoope ei avaldaks, nende seas on nii Õhtuleht, Postimehe nädalalisa Arter kui ka pisemad maakonnalehed (näiteks Võrumaa Teataja). Üks naisteajakiri avaldas lausa terve erinumbri, mis oli pungil „täheteadusi“ ja ennustamiskunsti.
Aastahoroskoobid jagunevad peamiselt kahte masti: üldised, Eesti ja maailma tulevikku puudutavad ja isiklikud, tähtkujude kaupa esitletud horoskoobid. Esimesed kalduvad pessimismi, hoiatavad raskuste, katastroofide ja kriiside eest, teised on vastukaaluks positiivsemad, osalt julgustava tooniga. Loogika lihtne: kõiksugu õnnetused ei lõpe meie patuselt planeedilt iial otsa, küll need lennukid alla kukuvad, maavärinad ära värisevad ja mussoonvihmad jälle kusagil Indias vähemalt tuhat inimelu neelavad. Taolised horoskoobid tekitavad mulje usaldusväärsusest. Inimesele isiklikult ei saa ainult halba lubada, tuleb anda ka nõu ja olla mõnevõrra hämaram, see tähendab – jätta horoskoobi lugejale mängupinda.
Hoolimata sellest, et astroloogid nimetavad enese tegevusala iidseks kunstiks (seda on ka prostitutsioon), longib astroloogia ikkagi päristeaduse sabas. Kuni 18. sajandini tundis inimkond vaid seitset olulisemat taevakeha, mida ka ennustamisel kasutati. Nendeks olid peale Päikese ja Kuu ka Merkuur, Veenus ehk Koidutäht, Marss, Jupiter ja Saturn. Pärast Pluuto avastamist 1930. aastal ilmus see planeedikene ka astroloogilistesse kaartidesse, kuid enne seda polnud tal nähtavasti inimeste saatusele mingit mõju. Nüüd, kui astronoomid on välja selgitanud meie päikesesüsteemi piirialal paiknevate kääbusplaneetide (plutoidide) rohkuse, hakkavad ka astroloogid üha enam neile tähelepanu pöörama ning nuputama, kuidas võiks näiteks Eris või Makemake mõjutada inimese maist elu. Midagi tuleb ju välja mõelda!
Just seotuse tõttu tõsiteaduslike avastustega ei saa astroloogia-usku pidada dogmaatiliseks. Küll aga jääb astroloogia alusmüüriks uskumus, et kogu ümbritsev ilmaruum mõjutab meid väga otseselt ning ehkki inimesel on vaba tahe, peab ta ka sadade miljonite kilomeetrite kaugusel asuvate taevakehadega arvestama.
Uskuda võib, kuid mõistuse piires.
