55. juubelini jõudnud Eesti Televisioon ei ole inimaastate järgi veel pensionieaski, kuid püüdes ette kujutada neid lõpmatuid eetritunde, mis helendavate pildikastideni jõudnud ning meenutades kõiki neid sündmusi, mille tunnistajaks ETV kaamerad ja mikrofonid olnud, tekib paratamatult tunne, nagu oleks hällilaps juba pool igavikku eesti rahva kõrval viibinud. Kuigi Kanal 2 tähistab peagi oma kahekümnendat ja TV 3 viieteistkümnendat sünnipäeva, ei või nemad iial hiilata nende mälestustega, mille kogumise ja säilitamise eest läbinisti kodumaine televeteran on katkematult hoolitsenud. ETV arhiiv on Eesti mälupank. Rajuse ajaloo ja ikka alati nappiva või teinekord ka liigselt kummardatava raha kiuste on ETV jäänud oma ideaalidele truuks. Ta on rahvast valgustanud ja lõbustanud, harinud ja rohinud, toitnud ja katnud. Selle tegevuse vältel on mällu talletatud sügavasisulisi usutlusi, armastatud laule, kuulsaid ja lihtsaid inimesi, suuri tähti ja maasooli, kogu rahva tipphetki ja lüüasaamisi. Kuigi mälu võib olla raske taak, on see ka väärt moon, mida teel tulevikku kehakinnituseks ja -kosutuseks tarvitada. Vanu arhiivikaadreid vaadata on sama, mis suguseltsi fotoalbumit sirvida. Just sellised me, eestlased, ju olemegi - nagu teleekraanilt näha.
