Nukuteatris saab uskumatut imet näha: etendub tükk, mis on alla 16-aastastele keelatud. Loo autoriks kõige jumalavallatum iirlane, keda õndsa taevakupli all nähtud. Jutt käib Dorian Greyst ja Oscar Wilde’ist. Aga eks olnud ju iirlased puha barbarid ja metslased, enne kui nooruke roomlane Patricius 5. sajandil Iirimaale orjaks müüduna seal jumaliku kutse ajel paganaid ristiusku pöörama asus. Populaarse legendi järgi kihutas Patrickuna tuntud pühamees roheliselt saarelt minema ka kõik maod. Iirlastest sai üks maailma vagamaid rahvaid. Ajad on aga muutunud…
22. mail toimus Iirimaal tähelepanuväärne referendum. Rahvalt küsiti, kas nad on nõus sellega, et ka samasoolised paarid saaksid abielluda. 62% iirlastest vastas jaatavalt. Tulemus on jahmatav, eriti võttes arvesse, et veel paarkümmend aastat tagasi oli homoseksuaalne tegevus Iirimaal kriminaalselt karistatav ning enesetapp ja abort püsivad endiselt tabuteemade lahtris. Alles viie aasta eest kehtestati seal tsiviilpartnerlusseadus (kooseluseaduse vaste) ja nüüd korraga selline pauk! Mis iirlastega juhtunud on?
Jah-sõna läbiminekus ei saa süüdistada ainult jõulist kampaaniat, millega liitusid ka hulk geisõbralikke iiri kuulsusi, teiste seas näiteks filmistaar Colin Farrell. Kiriku- ja perekeskset Iirimaad ei saa kõigutada vikerkaarevärviliste loosungitega. Küllap viis positiivse tulemuseni ikkagi referendumile eelnenud väga tsiviliseeritud avalik debatt, kus osapooled said rahulikus õhkkonnas oma argumendid välja käia ning neid igakülgselt põhjendada. Tuli ette ka raevukaid ja fanaatilisi homovastaseid rünnakuid, aga need lisasid üksnes hagu võrdsete abieluvõimaluste eest võitlejate kaunilt hubisevale lõkkele. Mõistus võidutses pimedate emotsioonide üle.
Iirimaa on esimene riik maailmas, kus otsedemokraatia vahendite abil kehtestatakse samasooliste abielud. Seejuures ei tulnud jah-sõna sugugi napi ülekaaluga. Konservatiivse iiri rahva otsus saab olema kogu maailma homovastaste jaoks väga vastik ja ebamugav fakt. Tuleb veel rõhutada, et referendumil langetatud otsus tähendab õigupoolest heakskiitu muuta Iiri põhiseadust, mille kohaselt on abielu pelgalt mehe ja naise privileeg. (Ja mõelda vaid, et Eestis tegutsevad poliitilised jõud, kes tahavad põhiseadust painutada täpselt vastupidises suunas!)
Kas nüüd on siis olukord selline, et Püha Patrick on lõplikult surnud ja Wilde’i keigarlik vaim hõljub rõõmukuljuseid kõlistades õhtumaade kohal nagu vana jeekim? Paistab nii.
Siiski ei maksa unustada, et Iiri rahvahääletusel polnud küsimärgi all mitte kiriklik võim ega konservatiivsed väärtused, vaid – kõlagu see nii läägelt kui tahes – armastus. Armastus ei kuulu usu ega uskmatuse, konservatiivsuse ega liberaalsuse kategooriasse. Armastus lihtsalt tuleb, hiilib hinge ja tõukab teise inimese käte vahele. Olgu too inimene siis mees või naine, oma- või vastassooline.