Maiusta nagu piiskop!

Siin on mu jõulusaladus

Olin algklassilaps, kui kuulsin jõulude ajal piparkoogitaigna kallal asjatades raadiosaadet, kus räägiti, kuidas keskaegses Tallinnas pühi peeti. Sealtpeale on jõulud ja keskaeg olnud mu meeles tihedalt seotud. Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna rikkalikult pühadelaualt ei puudunud lihakraami kõrval kindlasti noodsamused piparkoogid, raeapteegist saadeti kostiks ka mõni pudel klaretti ehk vürtsveini. Muide, vürtsid piparkookide ja klareti sees on samad: ingver, nelk, kaneel. Need kolm annavad jõuludele selle õige maitse.

Mina ei valmista jõuludeks mitte klaretti, vaid likööri. Tavaliselt oma koduaia marjadest. Tänavu oli marjasaak kehv, mistõttu sai pudelisse villitud mesine õuna-jõhvikajook. Piparkoogid teen otsast lõpuni ise. Ikka rohkelt võid, parajalt siirupit, mõnuga vürtse. Tainas seisab mõni päev külmikus ja siis läheb rullimiseks!

Ühest taignaportsust saan tavaliselt kolm plaaditäit piparkooke. Tähe- ja südamekujulised. Mõned kolmnurgad ka. Rohkem vorme mul pole. Aga kui ahi juba kuumaks aetud ja piparkoogid valmis, siis tuleb lisada ka minu isiklik firmaküpsetis – piiskopileib.

Seegi retsept pärineb kaugelt keskajast. Tollal arvati, et egas piiskop söö tavalist leiba. Tema maiustab ikka sellise hõrgutisega, kuhu on sisse pistetud kõiksugu head kraami. Muide, piiskopileivani jõudsin ma üsna juhuslikult juba paarkümmend aastat tagasi. Osalesin ühel Euroopa Liidu teemalisel kooliõpilaste loovtöökonkursil. Saavutasin kolmanda koha. Auhinnafond oli veider: preemiaks sain kokaraamatu, mis sisaldas Euroopa rahvaste retsepte. Leedu kartulipallid, Iiri õlleküpsised, Taani köömneheeringad, Malta kaheksajalahautis ja mis kõik veel. Slovakkiat esindas piiskopileib. See põnev nimetus jäi kenasti mällu ning aastaid hiljem oli aeg küps. Et küpsetada.

Õigupoolest tuntakse piiskopileiba eri variantides kõikjal endise Austria-Ungari impeeriumi aladel: Austrias, Tšehhis, Slovakkias, Ungaris ja Balkanimaades. Mina kasutan seda kõige lihtsamat retsepti.

Kolm muna, jahu, suhkur, vanillisuhkur, sool, sooda, keefir.

Mitmesugused kuivatatud marjad ja puuviljad, näiteks rosinad, kirsid, mustad ploomid, datlid, viigimarjad, aprikoosid.

Pähklid, soovitavalt mandlid.

Šokolaaditükikesed. Kõige parem on tume šoks, aga ega piimašoks ka liiga tee.

Mõistlik on valida maitse järgi välja 3-4 sorti marju ja puuvilju. Peaasi, et tainas koogivormi ära mahuks. Loomulikult võib piiskopileiba küpsetada ka ehtsas leivavormis.

Kolm muna suhkruga lahti kloppida. Segada kuivained marjade, puuviljade, pähklite ja šokolaaditükkidega. Lisada munasegu ja keefir. Umbes neljakümneks minutiks ahju. Jahtunud piiskopileiva võib tuhksuhkruga üle puistata.

Konsistentsilt on piiskopileib natuke kringli moodi. Tainas ise on küllaltki kuiv, aga marjad-viljad lisavad mahlasust. Šokolaad annab siidist mekki.

Mis siis muud, kui häid jõule ja jätku piiskopileiba!