Kas põrgulinõ ülletäs?
Eesti om saanu jäl vahtsõ riigivanõmba vai nigu seo ilma aigu üldäs: presidendi. Madisõ Ülle om mi säidsmes president ja ku kaia, määnest nimme tä kand, sõs taad naist piät kül pelgämä!
Edimäne president oll muiduki Päts. Kas tä oll Pätsi vai Pätsu Konstantin, ei olõ selge. Ku võtami tarvitusõlõ tõsõ variandi (Kahr vai Mesikäpp), sõs om meil olnu kats mõtsast tulnu presidenti (Päts, Ilves) ja kats merega köüdet riigipääd (Meri, Kaljulaid). Eesti om ju iks mõtsa- ja mereriik. Pääle tuu om siin ammust maad küntü ja karja hoitu. Karis tähendäs karamaad, nii et timä tulõ talurahva puult. Hulga sõamehi ja mõisapidäjid om siit üle käünü – tuu miilde tulõtamises pidäsi presidendiammõtit Rüütel.
A nüüd astus Kadriorgu ehtsä põrgulinõ, vana Madis esi. Madis om ju rahvasuun sama, miä juudas, jeekim vai sindrinahk. Määne üts Madis õigõlõ vällä näge ja mille tä säändse nime om saanu, jääs tiidmäldä. Madis sünnütäs kurja, a timäga või kaupa kah tetä. Võtat vana luvvakandsu, viit nelläpäävä üüse risttii pääle, hõikat Madisõ vällä ja saat kolmõ veretsilga iist hindäle tubli puugi (eesti keelen: krati).
 |
| Magnific |
Madis või tõnõkõrd pühä kah olla, näütüses apostli Madis (Matteus), Jeesusõ jüngri, kiä arvada üte nelläst evangeeliumist kirjä pandse. Tõnõ Piibli-Madis (Mattis) oll niisamatõ Jeesusõ seldsiline, Juuda kotussõtäütjä, kedä katoligu kerigun miskiperäst joodikidõ kaitsjas peetäs. Pääle kõvva pummelungi võit sõs tuu lakatsi iist, kiä inämb jalgu alla ei võta, pallõlda: „Madis tulõ appi!”
Mi vabariigi sünnüpäiv om üteliidsi talvinõ madisõpäiv. Nüüd või ütelda, et ka madisõüllepäiv. Mõnõ meelest om vahtsõnõ riigi-imänd ilmakaemisõ kotsilt pallu vanamiilne, mõnõ meelest hoobis perädü vabamiilne. Kiä pidä tedä ülearvu teräväs, kiä tsipa pehmes. Madistamist saa tuu peräst küländ. Pääasi, et ei tulõs tõist madisõpäävä lahengut.
A Ülle või viil kõvva ülletä ja ütte hääd ülletüst omgi mi rahvale vajja.
