Paar-kolm aastat tagasi levis seltskonnas nii-öelda testküsimus: "Mida sa arvad kooseluseadusest?" Hulk aega oli moodne küsida: "Mida pagulastega teha?" Või siis: "Kas pooldad Rail Balticut?" No mis siin ikka targutada. Kiida heaks või pane pahaks! Lihtne. Aga hiljuti küsiti minult midagi sellist, mis mind üdini šokeeris ja külma higi otsaette tõi. Nimelt: "Mida sa arvad Taukarist?"
Heldekene! Kas nüüd on siis Karl-Erik Taukar saanud selleks hiigelsuureks probleemiks, mis Eesti rahvast lõhestab? Ega ma osanudki sel teemal kaasa kõnelda. Olin kuulanud vaid mõnda üksikut Taukari pala. Heakene küll, tuli ennast "probleemiga" kurssi viia.
YouTube'i lainetel seilates sai kohe alguses selgeks, et Taukar on väga popp kutt. Mitme laulu vaatajanumbrid ületavad Eesti rahvaarvu. "Segased lood" videot on YouTube'is vaadatud koguni üle kolme miljoni korra (võib olla enim vaadatud eestikeelne muusikavideo, sest üheksa miljoniga Elina ja Stigi eurolugu ning Kerli ja Ewerti populaarseimad helipalad on ju puha inglise keeles). Kommentaarid pakatavad siirast kiitusest. Käbe analüüs näitab, et Taukari repertuaari iseloomustatakse kõige sagedamini sõnadega "super", "lahe", "mõnus", "parim" ja "ilus". Samu omadussõnu võib leida muidugi iga superstaari kontolt, andunud fännid ei hoia ju ülivõrrete arvelt kokku.
Karl-Erik Taukar laulab argistest asjadest, suhetest, ajaveetmisest. Ei tule ette silmapaistvaid luulekujundeid ("Seitsme tuule poole" on poeesia tipp), sõnad on selged ja üllatustevabad, pooside ja ülearuse stiilitsemiseta. Mida tuleb aga plussiks pidada - mees laulab kamahõngulises eesti keeles! Kusjuures, tänu YouTube'ile on Taukari emakeelset loomingut märgatud ka väljaspool Eestit. Laulu "Vastupandamatu" video all puistab kommentaator Miss Michepiche kiidusõnu: "Kas see keel ei kõla ägedalt?! Eesti muusikat kuulates soovin, et oleksin samuti eestlane..."
Taukar ei mõju ebamaise staarina. Aga midagi erilist peab selles tüübis ometi olema... Või siiski mitte? Mõni karmim kriitik ütleb, et Taukaris pole midagi erilist, ta on läbinisti tavaline, hall ja keskpärane kuju. Muide, selles peitubki tema menu allikas, armsad kunstnikud! Enamik inimesi ongi igavad, keskpärased ja hallid. See ei tähenda, et nad oleksid isikupäratud.
Maailma lavadel mürgeldab küllalt värvikaid, sageli normaalsuse ja hea maitse piire kompavaid artiste (nagu Tommy Cash), kes just oma teadliku värdjalikkusega tähelepanu püüavad. Ent vahel piisab, kui olla loomulik, tasakaalukas, siiras... ja läbinisti tavaline. Iga publik ei võta rõõmukiljetega vastu showmeest, kes neile lavalt pähe kuseb. Endiselt on hinnas ka säärased artistid, kelle loomupärane ujedus ei luba neil pidada end rahvast paremaks. Ja rahvas ei jää tänu võlgu.
Mees, kes meeldib ühtviisi nii lasteaia lastele kui ka vanadele inimestele, ei ole midagi vähemat kui rahvuslik aare. Teda tuleb hoida! Palju neid rahva ühendajad meil siis ikka on. Korduvalt kinnitatud fakt, et onu Taukar on lasteaia mudilaste seas hetkel täht number üks, võib ju intellektuaalsest seisukohast naeruväärsena kõlada ja seeläbi kahandada artisti tõsiseltvõetavust. Aga ärgem alahinnakem pisikesi tarkpäid! Lapsed tunnevad vaistlikult ära, mis on hea, õige ja ehe.
Ilmselt võtab Karl-Erik Taukari fenomeni kõige tabavamalt kokku YouTube'is kommenteerinud fänn: "Taukar on üks parimaid muusikuid praegu Eestis. Loogilised ja mõttega sõnad lugudel ja hea meloodia. Alati kaasahaarav ka. Lisaks on ta ka ise väga soe ja sõbralik noormees. Minu paha tuju kaob alati, kui tema muusikat kuulan."
Nõudlikuma maitsega melomaane võivad Taukari-laadsed popmuusikud panna õlgu kehitama ja nina krimpsutama. Küllap on kriitikud unustanud, et "hea asi" ei pea tingimata olema keeruline ja sügav. Ka tavaline tähendab tihtipeale head.
