Kõigi kõrvitsate õhtu

Mida teha halloween'iga?

Küllap ei pane enam kedagi imestama, kui hilissügisel ilmuvad platsi võikalt irvitavad kõrvitsanäod ning mardi- ja kadrisantide asemel käivad uste taga nõiad või vampiirid, kes kommita jäädes pommiga ähvardavad. Meeldigu või mitte, halloween’ist enam lahti ei saa. Ehk õnnestub siiski seda võõra kõlaga sõna kuidagi maakeelsemaks mudida?

Ken Kesey romaanis „Lendas üle käopesa”, mille on eesti keelde pannud Matti Piirimaa, kohtab lugeja halloween’i asemel väljendit kõigi pühakute päeva eelõhtu. Tõlge on täpne ja korralik, sest halloween ongi lahti harutatult All Hallows’ Eve.

Magnific

Eestis on kombeks tähtsale pühale eelnevat päeva nimetada laupäevaks, nagu jõululaupäev või jaanilaupäev. Seega tuleks kõne alla ka kõigi pühakute päeva laupäev ehk lühemalt: pühakulaupäev. Meie kultuuri ja kombeid arvestades tekitaks selline sõna pigem segadust ja kalendrisse kirjutada ikkagi ei sobiks.

Pakun teisigi variante: tondilaupäev, kollipüha, jubejõul, õõvaõhtu, hallaviin.

Aga tuleme tagasi kõrvitsate juurde. Ei saanud ju Tuhkatriinugi ilma kõrvitsata peole sõita. Briti saartel on halloween’i tähistatud ka lõikuspühana, mil põllumehed ja aiapidajad oma priskemad nunnud teistele vaatamiseks uhkelt välja seavad. Köögiviljade kuningas on mõistagi kõrvits, millele halloween’i puhul suu ja silmad sisse lõigatakse. Sõnaveeb annabki halloween’i sünonüümiks kõrvitsapüha.

Eestis on juba aastakümneid olnud kombeks sünnipäevade ja tähtsamate pühade puhul valmistada kõrvitsasalatit. Kõrvitsat pannakse ka pulma- ja peielauale. See majesteetlik vili saadab meid peaaegu märkamatult kogu elu.

Olgu siis kõigil Eestimaa kõrvitsatel päris oma püha.