26. september 2018

Ei saa südant lahti murda

Loomade ja lindude kaitsepühak Franciscus kuulutas jumalasõna 13. sajandi alguskümnenditel. Samal ajal valasid ristirüütlid Eesti aladel paganate verd. Ehk polegi see juhus, et paavst, kes võttis endale nime kerjusmunkade ordu asutaja järgi, põlisele paganate maale visiidile saabus.

Kõigi katoliiklaste juhil Franciscusel tuleb karjatada peaaegu 1,4 miljardit lambukest. Eestis pole tal voonakesi mitte rohkem kui 5000, ent sellest hoolimata oli ta siinviibimine tohutu sündmus. Johannes Paulus II külaskäigust on möödunud juba 25 aastat ehk terve inimpõlv. Ikka veel püsib silme ees, kuidas paavst lennukilt maha astudes põlvitas ja maad suudles. See mõjus korraga ootamatult ja õilistavalt. Mõelge vaid - maailma tähtsaim pühamees tuleb äsja võõrvõimust vabanenud maad musutama! Johannes Paulus II tõi endaga lootust ja usku paremasse tulevikku. Tema tüvisõnum kõigile kommunismi all äganud rahvastele oli: ärge kartke!

Pixabay
Ajad on muutunud, vaesest ja viletsast Maarjamaast on saanud moodne ja külluslik riik. Sestap saabus ka Franciscus hoopis teise sõnumiga: ärgake üles! Kaks olulist punkti paavsti Eestis peetud kõnedest puudutasid heaoluühiskonna pahesid. Esiteks ei tohi tehnoloogial lasta inimlikku suhtlust varjutada ja teiseks tuleb meeles pidada, et hea elu ja hästi elatud elu pole üks ja seesama. Vabaduse väljaku missal ütles paavst Eesti rahvale otsekoheselt: te pole vabadust kätte võidelnud selleks, et arutult tarbida.

Franciscuse kriitikud on nimetanud teda ajaloo kõige punasemaks paavstiks. Tõesti, tema vaated võivad näida vasakpoolsena (mis oleks haruldane, sest kõik senised paavstid on marksismi sügavalt põlanud ja näinud kommunismi lausa katoliikluse vastandina), kuid ehk on tema kapitalismikriitikal siiski ajalooline põhi? Kaheksasada aastat tagasi tegutsenud Püha Franciscus kuulutas ju vaesuse vooruseks, lähtudes otse Jeesuse õpetussõnadest, mille järgi läheb ennem kaamel läbi nõelasilma kui rikas taeva pääseb. (Kuid eks Jeesustki ole kommunistiks peetud.)

Praegune paavst pole punasem kui eelnevad, kuid ta on kahtlemata kõige "rohelisem". Ta köidab keskkonnakaitse ja säästva eluviisi jumala tahte külge. (Järjekordne paralleel tema keskaegse nimekaimuga, kes legendide järgi oli muuhulgas suur loomasõber.) Hoiatus ohjeldamatu tarbimise ja elunautlemise eest kõlksub kenasti kokku traditsiooniliste kiriklike ideaalidega, ent samas - nagu risti- ja mistahes usu puhul ikka - on tegemist mõistliku ja igal ajal kehtiva üleskutsega. Vähem asju, rohkem inimlikkust!

Franciscuse külaskäigu peamine põhjus oli puhtkristlik. Ta tuli misjonit tegema, ärgitades ühtlasi kohalikke vaimulikke piiblisõna levitama. Visiidi moto - südame ülesäratamine - seda tähendabki. Paavsti tuleku eel ja ajal märkisid siinsed kirikusaksad pidevalt ära rahva usuleigust ning avaldati ka arglikku lootust, et ehk paavsti visiit mõne südame ikka üles äratab. Tühi lootus! Näib, et erinevate kristlike konfessioonide vaimulikud ei suuda kuidagi leppida selle tõsiasjaga, et suurem osa eestlasi ei poolda kristlust. Statistikat? Palun väga: 2015. aastal tehtud uuringu andmetel ei usu üle poole eestimaalastest jumalasse. See ei tähenda, et Eesti oleks usuleige maa. Usutakse kõike kristallidest ja MMS-idest vampiiride ja tulnukateni.

"Usuleige" asemel oleks Eesti usulist seisu õigem iseloomustada sõnaga "kirikukauge". Kes eelistab pikemat varianti, siis: "mittetraditsioonilisi usundeid pooldav". Jah, kallis ristirahvas - mittetraditsioonilise perekonna kõrval on Eestis juurdunud ka mittetraditsiooniline usk. Ei saa vanapagana kivist südant püha vee ega issameiega lahti murda.

Põhjus, miks paavsti külaskäik ka mittekristlaste seas palju tähelepanu pälvis, ei näita mitte mahasurutud ihalust Jeesuse sõnumi järele, vaid vajadust näha ja kuulda vaimset autoriteeti. Ega peale paavsti ja dalai-laama mõjukaid vaimseid juhte olegi. Paavstist ei tasugi alati mõelda kui kristlasest ja dalai-laamast kui budistist. Mõlemad tuletavad iseendaga pidevalt pahuksis olevale inimeseloomale meelde lihtsaid igavikulisi tõdesid, mis kipuvad hallis rutakas argipäevas ununema.

*
Paavst Franciscuse visiit jõudis telekaamerate vahendusel kõigi nendeni, kes ise samal ajal tema läheduses viibida ei saanud. Selle eest tuleb tänada Klarat.

Klara oli üks pühendunumaid vend Franciscuse jüngreid. Kui Franciscus 1226. aasta oktoobris suri, lebas Klara raskelt tõbisena voodis ega saanud oma armsa õpetaja matustele minna.

Aga ennäe: kui Franciscuse matuse rongkäik kaugel eemal kiriku poole suundus ja truu jumalasulane mulda sängitati, nägi Klara sedasama pilti oma voodi ees. Seega toimus maailma esimene otseülekanne 792 aastat tagasi. Klarast sai aga televisiooni kaitsepühak.