9. veebruar 2015

Looduslembesed erakonnad

Paksu metsa sees on hea elada. Eriti valimiste ajal, kui kõikjal irvitavad hiiglaslikud ülestuunitud larhvid, meedia on täis ulmelisi lubadusi ja täispuhutud loosungeid ning kandidaadid kimbutavad inimesi tänaval, poes ja koguni koduukse taga. Kuuselaanes seda probleemi pole. Siia ei julge ükski Toompeale pürgiv kloun oma punast nina pista. Kuigi jah, alles hiljuti nägin Eesti levinuimat poliitilist looma – oravat – üle lagendiku silkamas.

Rahvasaadikuid vajame ikka, sest keegi peab ju valitsema. Demokraatia on tuhat korda parem kui anarhia. Mind huvitab ennekõike, mida erakonnad metsaelanikule lubavad ja selle järgi langetan ka otsuse.
 
Kui Eesti erakondade logosid vaadata, siis ei ole kahtlust, et isegi poliitikud on looduseusku. Logodel näeme oravat, roosi, karikakart, võilille, rukkilille, ristikulehte, taevatähte (või on see hoopiski muhu mänd?) ning tükikest mesilaskärjest. Kena!
 
Heidame siis pilgu valimisprogrammidele. Loodushoiu ja keskkonnaküsimused ei ole ühelgi parteil esikohal, midagi uut ja enneolematut neis valdkondades enamasti ei kohta. Reformierakonna loodusalane programm näib olevat kõige põhjalikum. Eeskujulikult on sõnastatud eesmärgid ja tegevuskava.
 
Esmaseks sihiks on oravate jaoks ”Eesti püsimine maailma puhtaima õhuga riigina, kõigi meie veekogude hea seisukord, meie metsa hoitus ja vastutustundlik majandamine ning kõikide Eestile omaste liikide jätkuv elujõulisus.” Vesi on oravaile üldse südamelähedaseks saanud, kõige muu kõrval kavatsetakse investeerida veekogude seisu parandamisse, et puhastada järved ja jõed ning muuta kõik Eesti olulisemad jõed kaladele läbitavaks. Lubatakse hoida põhjaveevarude kvaliteeti ning tagada, et uute maavarade kasutuselevõtuga ei kahjustataks põhjavett. 

Põnevamaid noppeid:
- propageerimaks puidu suuremat kasutamist ehituses kolib [Reformierakond] praegu Tallinnas kallitel rendipindadel asuvad keskkonnaasutused kokku puidust ehitatavasse Eesti loodusmajja.
- investeeritakse Eesti rahvusparkidesse ja kujundatakse neist siseriiklikud ja rahvusvaheliselt tuntud loodushoiu keskused
- luuakse keskkonnatasudest investeeringuteprogramm, mille kaudu toetatakse linnakeskkonna loodussõbralikumaks muutmist
- kaardistatakse tulevaste põlvede jaoks Eesti ajaloolised pühapaigad.
 
Keskerakond lajatab otse: ”Viime seadustesse senisest karmimalt põhimõtte – saastaja maksab loodusele tekitatud kahju eest.“ Samuti seisab ristikheinalehe partei vastu GMO tootmisele ja kasutamisele. Kõige huvitavama plaani kohaselt kavatsevad keskerakondlased taas luua metsavahtide ametikohad. Seeläbi taastatakse metsanduse haldussuutlikkus ja järelevalve rahvusparkides ja looduskaitsealadel.
 
IRL sedastab, et parim looduskaitsja on teadlik kohalik kogukond. Loodusharidus peab tähekese erakonna arvates olema üks elukestva õppe osa, et inimesed oskaksid looduses käituda. Riik peab IRL-i järgi jätkuvalt panustama taastuva energia tootmisse (ikka julgeoleku pärast). Sarnaselt Keskerakonnaga tahab ka IRL muuta seadusandlust nii, et jäätmetekitaja vastutaks täies mahus jäätmete võimaliku taaskasutamise või ohutu likvideerimise eest.
 
Sotsid leiavad keskkonnast kõneldes, et igal elanikul peab olema kättesaadav kvaliteetne, puhas ja vastuvõetava hinnaga joogivesi. Roosid ja oravad on ühte meelt selles, et looduslikud pühapaigad tuleb kaardistada ning tagada hiite säilimine. Kõige tähelepanuväärsem sotside lubadus kõlab aga nii: „Kaotame karusloomafarmid, kus kasvatatakse tehistingimustes võõrliike.“
 
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond tõotab kasutada loodusressurssi rahvusliku rikkuse suurendamiseks, tagades sealjuures moodsa loodussõbraliku tehnoloogia ja range järelvalvega säästliku majandamise. Ka ülejäänud loodushoidu puudutavad lubadused jäävad rukkilillekesel üldsõnaliseks: „Toetame looduskaitsealade ja looduskeskkonna säilimist ning tõhustame võitlust looduse reostamise vastu. Tõhustame loodushoiu propageerimist.“
 
Vabaerakond ehk karikakra punt on samuti loodusest kõneldes napisõnaline, keskendudes peamiselt energeetikale: „Toetame ja soosime taastuvate energiaallikate efektiivsemat kasutamist, aga samuti ka uudsete taastuvenergia tehnoloogiate arendamist ja juurutamist. Lihtsustame taastuvenergia väike- ja mikrotootjatele esitatavaid nõudeid. Põlevkivi kaevandamist maksustame vastavalt nafta maailmaturuhinnale.“
 
Rahva Ühtsuse Erakond, keda võib ka kärje tõttu mesilassülemiks nimetada, ei torka loodushoius silma mesilasliku usinusega. Nemadki toetavad taastuvenergia osakaalu kasvu, ühtlasi lubatakse lihtsustada seadusandlust, mis reguleerib eramajapidamistes taastuvenergiaallikate kasutamist. Lisaks tahab kärjerahvas toetada Eestis leiduvate maavarade uuringuid, et selgitada välja nende olemasolu määr ning kaevandamise tasuvus.

Roheliste programm ei paku muidugi ainsatki üllatust. Kui võililled loodust ei hoia, kes siis veel? Roheliste pea kohal kõrgub selge loosung: “Ei mingit iganenud ja ohtlikku tuumaenergiat!“ Nende valimisprogrammis leidub ka päris filosoofilisi seisukohti: „Looduskaitse on eelkõige inimese kaitse. Maa elurikkuse säilimine on inimkonna kestmise eeldus.“ Võililled ei luba avada ka fosforiidikaevandusi. Ülejäänud seisukohad on samuti väga „rohelised“, ent ikkagi kahtlaselt laialivalguvad. Just rohelistelt ootaks konkreetsemaid plaane ja ettepanekuid, mil moel säilitada liigiline mitmekesisus, kuidas soodustada taastuvenergia tootmist, kuidas edendada taaskasutust. Lisaks probleemid, mis puudutavad prügindust, reostuse likvideerimist, jahindust ja kalandust.
 
Kokkuvõtvalt tuleb nentida, et midagi revolutsioonilist erakondade loodushoiu kavades ei sisaldu, jõgesid keegi teisipidi voolama sundida ei kavatse. Mõni partei tahab küll aega tagasi pöörata (Keskerakond ja metsavahid), mõni teatavaid karusloomafarme sulgeda (sotsid), mõni ametnike jaoks puust loodusmaja ehitada (Reformierakond). Enamjaolt valitseb aga üksmeelne seisukoht, et loodusressursi kasutaja peab kompenseerima oma tegevusest tekkiva kahju loodusele ja elanikkonnale (roheliste sõnastus) ning vähemalt kolm erakonda on viimaks mõistnud, et looduslike pühapaikade kaardistamine ja kaitse on samuti osa keskkonnakaitsest. (Konreetsema sammu selles vallas pakuvad välja üksnes rohelised: kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele antakse maksusoodustusi ja toetusi.) 

Taastuvenergia osakaalu plaanivad suurendada enam-vähem kõik poliitilised jõud. Huvitaval kombel ei võta aga keegi peale roheliste seisukohta tuumaenergia asjus. Küllap jääb julgust väheks, sest tuumaenergia ja maavarade kaevandamine on tundlikud teemad, mida igaks juhuks ei puudutata. Ometi on need keskkonna vallas vaat et kõige tähtsamad teemad. Rohkem loovust ja julgust loodusküsimuste käsitlemisel, kallid lillekesed!